Teistest vanematest sündinud laste kasvatamine on väga vastutusrikas ülesanne. Seetõttu on oluline valmistada perekonnad põhjalikult ette ja anda aega teadliku otsuse tegemiseks. Hoolduspereks saamise teekond võib vahel tunduda pikk ja keeruline, kuid selline protsess on vajalik nii perele kui ka lapsele, kes perre tuleb. Tutvu hoolduspereks saamise teekonnaga.
SAMM 1: Tutvu siin veebis oleva infoga
Kui sul sünnib mõte pakkuda lapsele hoolt ja armastust, kuid kahtled või soovid rohkem infot, tutvu põhjalikult käesoleva veebilehega. Perede ja spetsialistide kogemused annavad julgust ning kindlust edasi liikuda.
SAMM 2: Võta ühendust
Ootame sind sotsiaalkindlustusametisse, kus antakse nõu, hinnatakse sobivust ning pakutakse ettevalmistust. Spetsialist kuulab su ära ning annab infot järgmiste sammude kohta. Võta ühendust sotsiaalkindlustusametiga telefonil 655 1666 tööpäeviti kl 10–17 või kirjuta asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Võid esmalt pöörduda ka kohaliku lastekaitsetöötaja poole, kes annab samuti nõu ja juhiseid. Samuti võid abi küsida tugiorganisatsioonidelt.
SAMM 3: Tule vestlusele
Jaga oma mõtteid sotsiaalkindlustusameti spetsialistiga ja tutvu lähemalt 6–12 kuud kestva protsessiga. Esmakohtumine kestab umbes poolteist tundi ning ei kohusta sind millekski.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist kirjeldab hoolduspere ettevalmistamise ja hindamise protsessi, tutvustab kogutavate dokumentide ning andmete loetelu ja pereuuringus käsitletavaid teemasid. Samuti räägitakse asendushoolduse erinevatest vormidest (hoolduspere, eestkoste, lapsendamine) ja hooldusperedele pakutavast nõustamisest ja tugiteenustest (mentorlus, tugigrupid, temaatilised koolitused).
Pärast seda võta aega, aruta plaani lähedastega ja mõtle hoolikalt, kas soovid ja saad edasi minna. Spetsialistid on sinu jaoks sel teekonnal olemas ning valmis igale küsimusele vastama.
SAMM 4: Kirjuta avaldus ja motivatsioonikiri
Kas soovid hakata hoolduspere vanemaks? Väga hea! Esita sotsiaalkindlustusameti spetsialistile avaldus ja motivatsioonikiri. Avalduse vormi ning juhtnöörid kirja koostamiseks saad spetsialistilt.
Motivatsioonikirja kirjutamisel on abiks järgnevad küsimused:
- Mis motiveerib sind saama hoolduspereks ja kuidas selle mõtteni jõudsid?
- Millises vanuses last ootad enda perre ja miks
- Kuidas lapse tulekuks valmistud? Mis muutub, kui laps tuleb perre?
- Millist tuge vajab laps uue elukorraldusega kohanemisel? Millist tuge vajab kogu pere?
- Kuidas mõistad lapsele turvaliste ja hoolivate elukestvate suhete loomist?
- Kuidas suhtud mõttesse, et lapsel on õigus hooldusperes elades kohtuda bioloogiliste vanematega? Kuidas võiks kohtumised korraldada
- Kuidas tulla toime, kui laps naaseb oma bioloogilisse perre?
- Kui peres toimuvad olulised muutused (lapse sünd, paarisuhte lõpetamine vm), siis kuidas näeb pere lapse edasist kasvatamist ja hooldamist, üldist toimetulekut?
- Milline võiks olla koostöö kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötajaga ja teiste lapsega seotud spetsialistidega?
- Kas Sul on varasem teises peres sündinud lapse kasvatamise kogemus? Milline see kogemus oli? Kui see on tänaseks lõppenud, siis millistel põhjustel? Mida perena sellest kogemusest õppisid?
SAMM 5: Esita vajalikud dokumendid
Sind aitab ja juhendab spetsialist, kes ütleb, milliseid dokumente ja tõendeid tuleb sul esitada enda ja teiste pereliikmete kohta (nt tervist, haridust ja seaduskuulekust puudutav info).
Pere esitab dokumendid kõigi peres elavate täiskasvanud inimeste kohta ja sotsiaalkindlustusameti spetsialist kontrollib nende vastavust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.
Sotsiaalkindlustusamet kogub hoolduspereks ettevalmistamise käigus järgnevaid andmeid:
- isikut tõendava dokumendi koopia;
- hooldusperevanemaks saada soovija ja teiste täisealiste pereliikmete karistusregistri väljavõte koos arhiivi andmetega;
- hooldusperevanemaks saada soovija ja teiste täisealiste pereliikmete tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;
- ärakiri tunnistusest (kui on juba olemas), mis tõendab, et pere on läbinud ettenähtud koolitusprogrammi (PRIDE eelkoolituse);
- haridust tõendav dokument;
- teave pere vaimse ja füüsilise tervise kohta (on oluline, et hooldusperevanemateks saada soovivad inimesed on oma tervislikust seisundist ja igapäevasest toimetulekust teadlikud, arstiga konsulteerimine ning oma tervise kontrollimine on siin perele igati abiks).
SAMM 6: Ava spetsialistile oma kodu
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist külastab sinu kodu, tutvub elamistingimustega ning vestleb sinu ja pereliikmetega. Ta viib läbi ka pereuuringu, mis hindab põhjalikult sinu valmisolekut ja võimalusi kasvatada teises peres sündinud last.
Pereuuringu käigus käsitletakse järgnevaid teemasid:
- Elutingimused, lapsele pakutavad võimalused;
- Pere majanduslik toimetulek;
- Pereliikmete tervis;
- Usuline kuuluvus;
- Abielu/kooselu. Paarisuhe. Emotsionaalsed ressursid;
- Lähisuhted, suhtlusring;
- Kiindumussuhe. Hoolduspere ja lapse suhe;
- Hobid, harrastused, vaba aja veetmine, ühistegevused;
- Hoolduspereks saamise motiiv;
- Kasvatusalased teadmised ja kogemused;
- Pereliikmete valmisolek lapse perre tulekuga kaasnevateks muutusteks (sh töötamine, lapse hoolduskoormuse jagamine, lapse arenguvajaduste rahuldamine);
- Ootused lapsele;
- Vestlused lapsega päritolust (sh lapse suhe sünnivanema ja õdede-vendadega, valmisolek lapse sünniperre naasmiseks);
- Koostöö lapse eestkosteasutusega ja last puudutava võrgustikuga (kool, lasteaed, perearst jt);
Kodukülastuse ja vestluse tulemusena valmib kirjalik kokkuvõte pere valmisoleku ning vanemliku suutlikkuse kohta, vajadusel lisatakse sellele sotsiaalkindlustusameti spetsialisti soovitused võimalike kasvuruumide kohta. Erialaspetsialisti nõustamist vajavate teemade puhul (näiteks paarisuhte, kaotuse teema vms) tutvustatakse ja soovitatakse tugiteenuseid (näiteks individuaalne nõustamine, rühmanõustamine).
Kahe kuni kolme aasta möödudes (kui selle aja jooksul pole veel last perre tulnud või pere soovib ja on valmis veel lapsi võtma) vaadatakse pereuuring üle, vesteldakse perega, kas pere soovid, ootused ja vajadused on muutunud, vajadusel täiendatakse ning uuendatakse andmeid ja dokumente. Oluline on, et pere teavitab ka ise sotsiaalkindlustusameti spetsialisti, kui peres toimub olulisi muudatusi (elukoha vahetus, lapse sünd vms).
SAMM 7: Osale PRIDE eelkoolitusel
Kolm-neli kuud kestev põhjalik ja praktiline koolitus annab tulevastele hooldusperedele teadmised ja oskused olla võimalikult hea lapsevanem.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist suunab hoolduspereks saada soovija lapsendajatele, eestkoste- ja hooldusperedele mõeldud PRIDE eelkoolitusele. PRIDE on teadmistele ja oskustele tuginev koolitus. See rajaneb seisukohal, et hooldusperel peavad olema teatud tugevused, teadmised ja oskused selleks, et olla võimalikult hea lapsevanem lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Koolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, näiteks hoolduspere roll ja vastutus, kiindumussuhte olulisus ning selle kujunemine, kaotuskogemused, piiride seadmine, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused jms. Koolitus annab võimaluse arutluste, harjutuste ja rollimängude käigus põhjalikult mõelda hoolduspereks saamise soovile ning valmisolekule. Koolitus kestab kolm–neli kuud. Koolituse läbinud pere saab tunnistuse koos kaaskirjaga, kus kajastub koolitajate hinnang pere valmisoleku kohta.
SAMM 8: Hakka hoolduspereks
Kui oled läbinud koolituse ja teised vajalikud sammud, oledki sobiv hoolduspere! Perede info lisatakse üleriigilisse hooldusperede registrisse ning just sealt näevad neid andmeid lastele hooldusperesid otsivad lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Kusjuures, hoolduspered ei ole registris järjekorras, vaid igale lapsele leitakse just talle sobiv hoolduspere.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist teavitab peret hindamise tulemustest. Kui selgub, et seaduse nõuetele vastamises on tekkinud takistus või pere vajab aega aktuaalsete või keeruliste teemadega tegelemiseks, annab spetsialist perele nõu, kuidas edasi minna, kust abi ja tuge küsida. Kui pere on vajalike teemadega tegelenud ja soovitud lahendusteni jõudnud, võib ta julgelt uuesti pöörduda sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poole ning jätkata hindamise ja ettevalmistamise protsessi.
Eestis eraldatakse aastas perekonnast ligi 350 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Sünniperest lahkumine on lapse jaoks mõistagi raske sündmus, mistõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu. 🏠❤️ Eesmärk on leida hoolduspered kõigile lastele, kes on mingil põhjusel oma vanematest eraldatud, et me ei peaks paigutama lapsi ei turva- ega asenduskodudesse.
