Seminar „Asendushoolduse noore märkamine ja toetamine“ tõi kokku ligi 80 spetsialisti üle Eesti
11.-12. mail toimus Tallinnas, Hestia Hotel Europas kahepäevane seminar teemal „Asendushoolduse noore märkamine ja toetamine“, mis keskendus noorte mõistmisele, toetamisele ja tänapäevaste riskide märkamisele.
Seminari vastu oli väga suur huvi, osales 80 inimest üle Eesti. Kõrge huvi näitas selgelt, et teema on oluline ning asendushoolduse noortega töötavad spetsialistid soovivad olla noortele päriselt toeks ja neid märgata, kuid sageli jääbki puudu teadmistest, oskustest või kindlustundest, kuidas keerulistes olukordades noort kõige paremini toetada.
Seminar tõi kokku asendus- ja perekodude töötajad, hooldus- ja eestkosteperede vanemad, kohalike omavalitsuste spetsialistid ning teised noortega töötavad inimesed. Kahe päeva jooksul käsitleti nii noorte vaimset tervist, noorega suhte loomist ja hoidmist kui ka üha enam kõneainet pakkuvaid veebikeskkondade mõjusid noortele.
Radikaliseerumise üheks põhjuseks on noore kuuluvusvajadus ning üksildus
Esimesel seminaripäeval keskenduti radikaliseerumise ja veebimõjude teemale. Pöörati tähelepanu sellele, kuidas erinevad veebikogukonnad ja sisuloojad võivad mõjutada noorte mõtteviisi, suhteid ja käitumist ning milliseid ohumärke spetsialistid märgata võiksid. Radikaliseerumisest andsid teadmisi edasi Pärtel Preinvalts ning Sting Marek Frank Valgus (Politsei ja Piirivalveamet). Eraldi tähelepanu pöörati manosfäärile, incel-kogukondadele ja manosisuloojate sisule ning sellele, miks sellised narratiivid võivad just noorte seas mõjuvõimsaks osutuda. Samuti räägiti sellest, kuidas internetikeskkondades levivad ideoloogiad võivad viia radikaliseerumiseni ning miks on oluline märgata muutusi noore suhtumises, käitumises ja suhtluses juba varakult.
Seminaril rõhutati, et radikaliseerumist nähakse ühe riskikäitumise vormina ning selle taga on sageli noore isiklikud kogemused, kuuluvusvajadus, üksildus või soov leida mõistmist ja tähendust. Esinejaid tõstsid esile, et noorte mõjutamine toimub täna palju peidetumalt ja oskuslikumalt kui varem ning seetõttu peab suurenema ka täiskasvanute teadlikkus veebikeskkondades toimuvast.
Praktilise vaate andsid seminaril Maarja Tinn (MTÜ Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool) ning Maarja Punak (Politsei ja Piirivalveamet).
Põlvkondade eripäradest teadmine aitab noorega kontakti loomisel
Teisel seminaripäeval keskenduti suhetele ja suhtlemisele. Psühholoogiline nõustaja ja kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn rääkis ettekandes „Erinevad maailmad, ühine keel: suhete jõud asendushoolduse argipäevas“ suhtlemistarkusest, generatsioonide erinevustest ning sellest, kuidas luua noorega kontakti ja hoida usalduslikku suhet. Seminaril rõhutati, et suhtlemistarkus kujuneb ainult päris suhtluse kaudu ning noored vajavad täiskasvanuid, kes oleksid neile eeskujuks, oskaksid kuulata ja noort päriselt mõista.
Pikemalt peatuti ka erinevate põlvkondade eripäradel ja sellel, kuidas need mõjutavad suhtlemist, õppimist ja konfliktide tekkimist. Toetudes Jane Harti põlvkondade käsitlusele räägiti näiteks sellest, et Z-generatsioonile (sündinud 1996-2009) on omased suurem ekraaniaeg, raskused seoste loomisel, väiksem sõnavara ja keerulisem suhtlemine, mistõttu on eriti oluline selge ja teadlik kommunikatsioon. Tiina Naarits-Linn käsitles ka suhtetasandeid, milles selgitas, miks tekivad suhtluses konfliktid ja kuidas leida noorega „ühine keel“. Välja toodi, et noortega suhtlemisel on kõige tõhusam täiskasvanu-tasandil suhtlemine, mis on koostöine, rahulik ja võrdne suhtumine.
Osalejatele tutvustas praktilisi tööriistu, nagu safebox ning noore turvaplaan, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Aile Aedma. Safebox sisaldab noore jaoks rahustavaid ja turvatunnet loovaid esemeid, mis aitavad kriisiolukorras emotsioonidega toime tulla. Samuti räägiti sellest, kui oluline on, et noorel oleks olemas turvalised täiskasvanud, kelle poole vajadusel pöörduda.
Noore toetamine ja märkamine algab suhtest
Kahe päeva jooksul jäi kõlama üks oluline mõte: noore märkamine algab suhtest. Sageli ei vaja noor esmajärjekorras lahendusi või õpetusi, vaid tunnet, et keegi kuulab, märkab ja on olemas. Seminar kinnitas, et asendushooldusel kasvavate noorte kõrval on palju hoolivaid spetsialiste ja täiskasvanuid, kes soovivad noori toetada, kuid vajavad selleks rohkem teadmisi, praktilisi tööriistu ja omavahelist koostööd.
