Töötage oma pere jaoks välja kindel ja sobiv päevakava ning unerutiin – kellaajad, tegevused enne und. Samasugused, õhtust õhtusse korduvad rutiinid toovad lapsele turvalisustunde ja aitavad uneks ette valmistuda.
1–3 aastased lapsed vajavad ööpäevas 12–13 tundi und. Unevajadus võib siiski olla individuaalne. Nagu täiskasvanute hulgas, nii on ka laste hulgas lõokesi ja öökulle, samuti võivad magamamineku tavad olla väga erinevad.
Selles vanuses toimub üleminek mitmelt päevaunelt ühele päevaunele. Enamus väikelapsi on valmis üle minema ühele päevaunele vanuses 14-18 elukuud. Ka suurem osa kolmeaastastest vajab veel ühte päevaund. See on ka aeg, kui on võimalik rakendada kindlamat päevakava – kindel päevaune aeg ja kindel ööunne mineku aeg. Ärkamine toimub tavaliselt iseenesest pigem varem kui hiljem.
Püüdke ka nädalavahetustel säilitada argipäevast rütmi! Lapsele võib mõju avaldada juba 1 tunnine ajavahe nii magamaminekul kui ärkamisel. See kõik võib tuua kaasa uneprobleeme.
Hoidke voodi ja voodi ümbrus samas olukorras igal õhtul ja ka ööl, koristage koos enne uinumist voodist ja selle ümbrusest mänguasjad. Tagage lapsele võimalus uinuda igal õhtul samas kindlas kohas ning magada seal terve öö.
Seadke lapsele selged piirid, millest ta saab aru ja mida ta on suuteline täitma. Kui olete mõne piiri või kokkuleppe kehtestanud, siis olge veendunud, et te ise seda ka esimesena mäletate, täidate ning vajadusel asjaosalistele meelde tuletate! Lahinguid, mille võitmises te kindlad ei ole, ärge parem ette võtke!
Aidake lapsel leida sobiv turvatunnet sisendav kaisukas. Mudilasele võib kaisuka juba koos valida. Kaisukas aitab tal rahulikult iseseisvalt uinuda ning ei põhjusta halbu, sõltuvust tekitavaid harjumusi.
Ühised mängud ja ajaveetmine koos lapsega päevasel ajal annavad lapsele sobivas koguses hellust ja hoolt, mis omakorda on aluseks rahulikule unele. Hea mõte on lasta iga päev vähemalt 15 minutit lapsega mängides temal mängu juhtida.
Panustage jätkuvalt rahulikele õhtustele hetkedele! Lapsel on lihtsam uinuda, kui kogu pere on õhtul rahulik ja rõõmsameelne.
Kui lapsel on tekkinud hirmud, siis võib jätta ukse paokile, et koduhääled tooksid temani turvalisuse tunde ja laps tunneks, et vanemad on läheduses.
Enne lasteaeda minekut võib last hakata aegsasti harjutama varasema ärkamisega. Lapse võiks äratada igal hommikul 15 minutit varem, kuni jõuate sobiva ärkamisajani. Kindlad hommikused ärkamisajad aitavad lapsel uinuda kindlatel kellaaegadel ka õhtuti. Selleks, et lasteaia lõunauni paremini õnnestuks, tasub enne harjutada ka ise oma voodis uinumist ja magamist.
Jagage oma tundeid teiste lastevanemate, sugulaste või sõpradega! Erinevad ja vastuolulised tunded kuuluvad vanemaks olemise juurde ja ei tee teist halbu lapsevanemaid. Mõelge, milliseid tundeid lapse uinumisprobleemid teis äratavad? Kas mõtlete ka päeval sellele, kuidas õhtul lapse magamaminek õnnestub? Kas sellega seondub liiga palju keelatud ja ebaõnnestunud tundeid? Laps tunnetab teie meeleolu ning ka magamaminek võib olla raskendatud, kui ema või isa on närvilised või kärsitud.
Uskuge endasse! Teie tunnete oma last ja tema vajadusi kõige paremini!
Kui tunnete, et soovite muuta teie pere une vundamendi tugevamaks, saab küsida nõu ja abi unenõustajate käest – https://www.eestiunenoustajateliit.ee/.
Eesti Unekooli Ühing, Merit Lilleleht
Tekstide valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond.