Kuidas nikotiin kahjustab laste ja noorte aju?
Inimese aju areneb täielikult välja umbes 25. eluaastaks. Kuni selle ajani on arenev aju väga tundlik väliste mõjutuste suhtes, näiteks uimastite suhtes nagu nikotiin.
Tänapäeval võib nikotiin olla saadaval väga erineval kujul ning laste ja noorte hulgas on alternatiivsed nikotiinitooted saanud sama populaarseks kui sigaretid. Selline suundumus teeb paljudele teadlastele ja ekspertidele muret. Nikotiin on samavõrd sõltuvusttekitav kui kokaiin, sellest loobumine ei ole lihtne. Lisaks võib see noorele ajule põhjustada püsivaid kahjustusi.
Vaatame kolme näidet: sõltuvus, keskendumisvõime ja vaimne tervis
Nikotiin suurendab sõltuvuse tekke riski nii nikotiinist endast kui ka teistest uimastitest. Kui aju on noor, on seal palju aktiivseid närviühendusi. Tegelikult on neid noore ajus umbes kaks korda rohkem kui täiskasvanu ajus. Muuhulgas tähendab see seda, et noorena tahetakse proovida ja katsetada igasuguseid asju, nagu näiteks kitarrimängu või jalgpalli, aga vahel ka uimasteid. Närviühendused, mida kõige rohkem kasutatakse, muutuvad tugevaks ja püsivaks. Teised nõrgenevad. Kui inimene kasutab nooruses nikotiini, muutuvad need närviühendused tugevamaks, ning on loomulikum, et ta tunneb elu jooksul suuremat vajadust uimastite järele.
Teiseks kahjustab nikotiin keskendumisvõimet. Nikotiini kasutamisel on tunne, et keskendumisvõime lühiajaliselt paraneb. Kui aga ollakse nikotiini kasutanud pikaajaliselt, hakkab selle mõju kahanema ja on oht püsivate keskendumisprobleemide tekkeks, seda isegi pikka aega pärast nikotiinist loobumist.
Kolmandaks suurendab nikotiin ärevuse, depressiooni ja stressi tekke riski. Sellest võib saada julm nõiaring. Kui noor tunneb end halvasti, võib ta tunda vajadust nikotiini järele, et see meeleolu mõneks ajaks tõstaks. Kuid kui ta kasutab nikotiini korduvalt, muutub ta stressi mõjude suhtes hoopis tundlikumaks ning risk depressiooni või ärevuse tekkeks suureneb.
Vaata ka: Elektroonilised sigaretid ja veipimine – mida lapsevanem teha võiks?
