0–6-kuune imik

Rinnaga toitmisel on nii emale kui ka lapsele palju kasutegureid.

Mida peaks teadma rinnapiimast ja imetamisest?

Rinnapiim aitab vastsündinu seedesüsteemil areneda ja valmistuda üleminekuks tavatoidule.
Esimesel kuuel elukuul on esimene ja parimal juhul ainus toit rinnapiim, mille koostis on hästi optimeeritud, andes vajaliku energia ning sisaldades kõiki kasvuks ja arenguks vajalikke ühendeid.
Rinnapiima saav ja korralikult juurde võttev kuni 6-kuune imik lisatoitu ei vaja.
Esimese nelja kuu jooksul ei tohiks lapsele peale rinnapiima anda midagi muud, sest teised toidud võivad sel perioodil seedekulgla arengut takistada.
Enne kolmandat elukuud ei tohi aga lapsele kindlasti anda tärklist sisaldavaid toiduaineid (teraviljad, kartul), sest ta ei suuda seda seedida.
Senikaua, kui imik saab rinnapiima, ei vaja ta lisaks isegi mitte vett, sest saab rinnapiimast nii vedeliku- kui ka söögivajaduse kätte.

Rinnapiima koostis muutub päeva jooksul pidevalt. Näiteks on öösiti piim tihkem ja energiaküllasem, see võimaldab söögikordade vahele teha pikemaid pause.
Imetamiskorra alguses on piim rohkem vesine (nimetatakse ka eelpiimaks), kustutamaks imiku esmast janu. Sel ajal imeb laps suure isuga.
Kui kogu eelpiim on joodud, muutub ka imemine aeglasemaks, piim muutub paksemaks ning rasva ja teiste toitainete poolest kontsentreeritumaks. Seda piima nimetatakse järelpiimaks.
Veendu, et laps tühjendab rinna korralikult, nii saab ta ka söötmise lõpus tekkivat toitaineterikast järelpiima. Lase lapsel enne üks rind tühjaks juua ja vajadusel alles seejärel teise juurde asuda.
Igal järgmisel toidukorral alusta toitmist teisest rinnast.

Imik peaks saama süüa nii tihti, kui ta soovib. Esimestel elukuudel ligikaudu iga 2–3 tunni järel (vajadusel ka sagedamini) ja lapse kasvades iga 3–4 tunni järel.
Mõni laps võib olla kehvem sööja ja teha liiga pikki söögipause. Sel juhul tuleks jälgida, et ööpäevas oleks imikul kokku vähemalt 8, esimestel elupäevadel-nädalatel isegi 10–12 toidukorda päevas.
Pärast iga toitmist hoia last poolpüstises asendis, et makku sattunud õhk pääseks välja. Imemise ajal neelab laps õhku, mis põhjustab kõhuvalu.
Pärast imetamist võib imik nutta ka seepärast, et ta on ikka veel näljane. Sellisel juhul tuleks imetamine vahepeal katkestada, et makku sattunud õhk välja pääseks ja seejärel jätkata toitmist.