Kuidas pakkuda peret vajavale lapsele kodu ja armastust ning kuidas riik sind seejuures toetab

Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat, kuid kahjuks on olukordi, kus mõni lapsevanem ei suuda erinevatel põhjustel oma laste eest hoolitseda. Põhjusteks võivad olla vanemate terviseprobleemid, sõltuvused (alkohol, narkootikumid), kriminaalne käitumine vm. Nimetatud probleemid võivad põhjustada laste väärkohtlemist ja hooletusse jätmist. Kui vaatamata pere toetamisele ohustab lapse perekonda jätmine tema heaolu, tervist või elu ja takistab tema arengut, siis tuleb laps tema sünniperekonnast eraldada ning paigutada asendushooldusele.

Asendushooldus tähendab lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushoolduse vormideks on lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus (hooldusperes, perekodus või asenduskodus). Kuigi vormilt teenus, on hoolduspere eeskätt siiski suhe lapsega.

Kui perekonnast eraldatud või vanemate hooleta jäänud last ei ole võimalik suunata tema laiendatud perekonda või lähivõrgustikku eestkostele, tuleb kohalikul omavalitsusel (KOV) tagada lapse hooldamine ja kasvatamine asendushooldusteenuse osutamise kaudu. Eelistada tuleb perepõhist asendushooldust ehk hooldusperet. Kui see ei ole võimalik, tuleb tagada asendushooldusteenuse osutamine pere- või asenduskodus.

Perepõhine hooldus lähtub enam laste emotsionaalsetest vajadustest püsiva vanema järele ja valmistab last üldjuhul iseseisvaks toimetulekuks asutusepõhise hooldusega võrreldes paremini ette.

Kuidas pakkuda peret vajavale lapsele kodu ja armastust ning kuidas riik sind seejuures toetab:

Hoolduspere

Lapsendamine

Eestkoste

Lapse seaduslik esindaja Hoolduspere teeb igapäevaseid lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid, aga hoolduspere vanem ei ole lapse seaduslik esindaja, selleks on KOV. Kõik olulised otsused
tuleb kooskõlastada KOViga, nt kooli valimine, dokumentide taotlemine,
välismaale sõitmine.
Lapsendaja on lapse seaduslik
esindaja.
Juriidilise toiminguga on lapsendaja
ja lapsendatu vahel
tekkinud vanema
ning lapse vahelised
õigused ja kohustused.
Eestkostja on lapse seaduslik
esindaja. Eestkostjale kuulub nii lapse
isikuhooldus- kui ka
varahooldusõigus.
Kestus Kuni vajadus kestab või
kuni 18-aastaseks saamiseni
Kogu eluks Kuni vajadus kestab või
kuni 18-aastaseks saamiseni
Last vahetult kasvatavat inimest hindab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) SKA Kohus (võttes aluseks KOVi ja lapse esindaja arvamused)
Koolitus Kohustuslik eelnevalt (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA) Soovituslik eelnevalt (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA) Pole nõutud, soovituslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA)
Järelevalve KOV Puudub Kohus
Suhtlemine bioloogiliste vanematega Tuleb tagada suhtlemine, v.a juhul, kui see kahjustab lapse heaolu. Suhtlust korraldab KOV, hoolduspere pole selles üksi. Kohustust pole. Võib, kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu. Tuleb meeles pidada, et laps peaks teadma, et ta on lapsendatud. Kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu
Koostöö KOV-iga Tuleb teha koostööd. Lisaks muule vajalikule infovahetusele peab KOV tegema ka kodukülastusi ning lapsel on juhtumiplaan, mida koos pere ja lapsega kaks korda aastas läbi vaadatakse. Vajaduspõhine koostöö Vajaduspõhine koostöö
Rahaline toetus lapsele ja maksja Vajaduspõhine, keskmiselt 240 eurot kuus ja minimaalselt 2880 eurot aastas (KOV) + peretoetused ja vanemahüvitis (SKA) Peretoetused ja vanemahüvitis (SKA) 240 eurot eestkostetava lapse toetus, peretoetused ja vanemahüvitis (SKA)
Rahaline toetus lapse kasvatajale ja maksja Minimaalselt pool alampalka lapse kohta ühes kuus (KOV) Ühekordne lapsendamistoetus 320 eurot (SKA) Puudub. KOV-id võivad pakkuda eestkosteperedele täiendavaid toetusi.
Lapsendajapuhkus 70 kalendripäeva 6 kuu jooksul alates lapse perre minemisest 70 kalendripäeva 6 kuu jooksul alates lapse perre minemisest Puudub
Iseseisvasse ellu mineku toetamine järelhooldusteenuse kaudu KOV on kohustatud osutama järelhooldusteenust katkematult õppimise korral. Mitteõppimise korral KOV võib osutada järelhooldusteenust, aga ei pea. Puudub KOV ei pea, aga võib osutada järelhooldusteenust (eluaseme tagamine, isiklike kulude katmine ning vajaduspõhised teenused ja toetused)
Õiguslik alus Lepinguga teenus Kohtuotsus Kohtuotsus
Peamine õigusakt Sotsiaalhoolekande seadus, perehüvitiste seadus Perekonnaseadus, perehüvitiste seadus Perekonnaseadus

Peretoetuste liigid on lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ja kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus. Peretoetusi makstakse lapsevanemale, sh eestkostjale, hoolduspere vanemale ja lapsendajale, igakuiselt.

Ühekordsed peretoetused on lapsendamistoetus või sünnitoetus. Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada ühekordset lapsendamistoetust 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. Toetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta. Sünnitoetust makstakse lapsendajale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kui varem ei ole sama lapse eest sünnitoetust makstud.

Vanemahüvitise liigid on lapsendaja vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis. Lapsendaja vanemahüvitist võimaldatakse kõigile lapse uude perre lapsendajatele ning hooldusperedele. Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus nii lapsendajatel kui ka hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral).

Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, st vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab. Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on ka lapsendajal, eestkostjal ja hoolduspere vanemal. Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele.

Lapsendajapuhkust võimaldatakse kõigile lapse uude perre lapsendajatele ning hooldusperedele. 70-päevasele lapsendajapuhkusele on õigus nii lapsendajatel kui ka hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Lapsendajapuhkust on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal kuni 35 kalendripäeva. Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendajapuhkusele.

Lapsendajapuhkusele on õigus töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist (70 kalendripäeva) kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Laps on pereootel

Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 eri vanuses last, kes vajavad lühi või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud nendest lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile hoolt ja turvatunnet.

Ehk on sinu südames ruumi lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes?

Hoolduspereks saamist puudutavad küsimused on oodatud:

Anu Järvepera
Perepõhise hoolduse juhtivspetsialist
Laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
53 098 883
Anu.Jarvepera@sotsiaalkindlustusamet.ee

Eestkostja teejuht:

Eestkostja teejuhi veebilehelt saab teavet eestkostjaks saamise, eestkostja ülesannete või eestkostetava eest hoolitsemiseks ja valdkonna kohta üldisemalt. Samuti annab veebileht ülevaate toetavatest teenustest ja kontaktidest, kus saab lisaks selgitusi küsida.

Mõisted

Asendushooldus – sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushooldus võib olla asutusepõhine (asenduskodu, perekodu) või perepõhine (lapsendamine, eestkoste või hoolduspere).

Asenduskodu (endise nimetusega lastekodu) – lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad vahetustega tööl käivad kasvatajad. Ühes peres on kuni kuus last ja rohkem kui kolm kasvatajat.

Eestkostja – lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste määramine toimub kohtu kaudu. Eestkostjaks on tihti lapse sugulased, kuid selleks võib olla ka pere, kes ei ole lapsega sugulussuhtes.

Erihoolduspere – tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Hoolduspere – pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas kas lühi- või pikaajaliselt lapse seaduslikuks esindajaks oleva KOViga sõlmitud lepingu alusel. Pere ei ole eestkostja ega last lapsendanud. Pere on ette valmistatud vastavat hooldust pakkuma ning peret toetatakse selles rahaliselt ja mitterahaliselt.

Järelhooldusteenus – eesmärk on toetada asendushooldusteenuselt või eestkostelt lahkuva noore iseseisvat toimetulekut ning õpingute jätkamist. Kohalik omavalitsusüksus tagab noorele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

Kasupere – perekond, kus last kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse sünnivanem ega sünnivanemaga abielus olev isik. Mitteametlik katustermin hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperede tähistamiseks.

Kriisihoolduspere – pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Eelistatud alternatiiv turvakodule.

Lapsendamine – lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kelle vanema(te)lt on ära võetud hooldusõigus. Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse ja hoolitsuse lapse eest. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ning lapse vahelised õigused ja kohustused, mis on tingimusteta, tähtajatud ning pöördumatud. Aastas lapsendatakse uude perre keskmiselt 20–30 last, mis tähendab, et lapsi, keda saab lapsendada, on vähe. Lapsendada soovivaid peresid on palju rohkem kui lapsi, keda saab lapsendada.

Perekodu – lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad kuni kolm perevanemat. Ühes peres on kuni kuus last. Perekodus elab perevanem lühi- või pikaajaliselt teatud perioodil koos perekodus olevate lastega. Pere- ja asenduskodu peamiseks erinevuseks on, et asenduskodus on rohkem erinevaid laste eest hoolitsevaid inimesi ja nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus.

Perepõhine asendushooldus – laps on lühi- või pikaajaliselt paigutatud elama perekonda, mis ei ole tema sünnipere. Perepõhise asendushoolduse vormid on hoolduspere, eestkoste ja lapsendamine.

Turvakodu – lapse ajutine viibimiskoht, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kelle hoolduses esinevad puudused, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. Laste turvakoduteenus on suunatud eelkõige hüljatud, hooletusse jäetud või vägivalda kogenud lapsele.