Taskuhääling
Hoolduspere teemalised Lasteabi podcastid:
Kuigi töö perekodus on emotsionaalselt keeruline, pakub see ka suurt rõõmu. Karis Mugamäe MTÜ-st Maria ja Lapsed ning Pille Teder SOS Lastekülast räägivad, mis on perekodu, missugune on sealne elu ja millised on need inimesed, kellele sobib elu perevanemana. Vaata või kuula saadet siit!
Hooldusepere ei pea olema ideaalne, oluline on olla piisavalt hea. Tulevasi kasuvanemaid ette valmistav PRIDE koolitaja Aire Nurm selgitab, kuidas koolituse käigus analüüsitakse nii lapse vajadusi kui ka perede valmisolekut pakkuda stabiilset ja armastavat kodu. „Lapse jaoks on kõige olulisem, et tal oleks keegi, kes teda päriselt märkab, kuulab ja temast hoolib. Hoolduspere ülesanne ei ole olla täiuslik, vaid pakkuda lapsele turvalist ja armastavat kodu, kus ta saab kasvada ja areneda just sellisena, nagu ta on,“ ütleb Aire. Kuula (või vaata) intervjuud Airega siit!
Hooldusperedesse ei jõua vaid väikelapsed, ka teismelised ootavad kodu ja turvalisust. Sotsiaalkindlustusameti perepõhise hoolduse juhtivspetsialist Anu Järvepera selgitab: 👉 Kes võivad saada hoolduspereks? 👉 Milliseid toetusi ja abi pered saavad? 👉 Mida tähendab hooldusperena lapse kasvatamine igapäevaelus? Kuula (või vaata) intervjuud Anuga siit!
Teismelised räägivad, kuidas elu muutus, kui nende koju saabus pisike kasulaps. Lucia ja Inese pered on kriisihoolduspered, kes on vaid mõnetunnise etteteatamisega valmis vastu võtma väikese lapse, kel pole võimalik enam oma pärisvanemate juures olla. Kaks noort räägivad, mismoodi nad oma koju saabunud pisikeste kasulastega kohanesid, kuidas nad on aidanud perre saabunud laste jaoks turvatunnet luua ja mida nad suuremaks õeks olemisest on õppinud. Kuula (või vaata) Lucia ja Inese intervjuud siit!
Reili pere juurde jõudis pisike kasutütar paariaastasena. Millist tuge väike tüdruk vajas, et ta uue kodu omaks võtaks ja miks üldse lapsed mõnikord oma pärisvanematest eraldatakse? Reili rääkis Lasteabi podcasti saatejuhile Eve Kallastele, milline oli tema teekond hoolduspere emaks ja mida ta on viimaste aastatega elu, inimeste, armastuse ja iseenda kohta õppinud. Kuula (või vaata) Reili intervjuud siit!
Saarte Hääle podcast „Igapäevalood”:
Hooldusperedeks soovijate arv on languses ning pärast 2020. aastat on see langus olnud märgatav. Pärast pandeemiaaegset kõrgaega on peresid, kelle südames ja kodus leidub ruumi võõra lapse jaoks, jäänud järk-järgult vähemaks – 2024. aastal peaaegu poole võrra. Samas lapsi, kes ühel või teisel põhjusel ei saa elada oma sünniperes, tuleb igal aastal juurde. Saaremaal oli 2025. aasta aprillis vaid üks hoolduspere, kriisiperesid aga mitte ühtegi. Vestlevad saatejuht Annika Õunap ja sotsiaalkindlustusameti huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp. Saade oli eetris 22. aprillil 2025. Kuula Spotify’st!
Õhtulehe podcast „Beebipalavik”:
Kas hoolduspereks hakkamine on kutsumus või katsumus? Hoolduspered on viimasel ajal meedias üha enam kajastust leidnud, kuid inimesi, kes sooviksid hakata hoolduspereks, võiks kordades rohkem olla. Õhtulehe saates „Beebipalavik“ avab teemat SKA asendushoolduse huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp. Kuula intervjuud Railiga siit!
Kriisihoolduspere vanemad: kuigi oled valmistunud selleks, et laps perest lahkub, on see siiski raske. Seekordses saates on külas kriisihoolduspere vanemad Moonika ja Andres, kes on olnud asendusvanemateks kahele beebile – esimene tuli nende perre ühekuuselt, teine vaid nädala vanuselt. Paar räägib, kuidas neist sai kriisihoolduspere ning kuidas nad oma bioloogiliste lastega arutasid, kas võiksid kodu pakkuda ka abivajavatele lastele. Kuula saadet Moonika ja Andresega siit!
Hoolduspere teemalised saated Vikerraadios:
„Elutoas“
Kriisihoolduspere vanemate Maarika ja Guido juurde tuuakse lapsed, kes on mingil põhjusel kiiresti oma kodust vaja ära tuua. Kui see kõne tuleb, siis hetkeks jääb Guido sõnul kogu tema maailm seisma, ta kuulab ära, milline laps on nende juurde tulemas ja siis algab nende pere uus elu, sest sa hakkad olema selle lapse jaoks. Maarika ja Guidot intervjueeris Vikerraadio saates „Elutoas“ Tiina Vilu. Saade oli eetris 26. mail 2024.
„Huvitaja“
Isadepäeva eel jagasid Vikerraadio „Huvitaja“ saates oma kogemusi isaks olemisest ja kasuvanemlusest kaks „noort“ isa – Indrek, kes on olnud 12aastase noormehe hooldusvanem 8 kuud, ja Vaiko, kes on olnud 8aastase tüdruku hoolduspere vanem 76 päeva. Saates sai sõna ka Nadežda Leosk Sotsiaalkindlustusametist, et anda pilt kasuvanemluse vormidest ja ettevalmistusprotsessidest. Saatejuht: Krista Taim. Saade oli eetris 10. novembril 2022.
Lapsed ja nende turvalisus on õrn ja valus teema. 27. oktoobril 2022 oli “Huvitaja” raadiosaates juttu kriisihooldusperedest. Kahjuks on olukordi, mis vajavad kiiret sekkumist ning laps eraldatakse perest. Kuhu need lapsed viiakse? Mille poolest erineb kriisihoolduspere turvakodust? Stuudios olid Agnes Kulmar sotsiaalkindlustusametist ja kriisihoolduspere ema Ene Augasmägi. Saatejuht: Krista Taim.
Eestis on lapsi, kes ei saa kasvada sünniperes koos oma vanematega. Kui palju neid on ja kus nad kasvavad? Sellest oli 13. oktoobril 2022 juttu Vikerraadio saates „Huvitaja“, kus olid külas Nadežda Leosk Sotsiaalkindlustusametist ja ühe hoolduspere ema. Saatejuht: Krista Taim.
Sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingu saated:
Igal lapsel on õigus õnnelikule lapsepõlvele!
2022. aasta viimases taskuhäälingu episoodis on juttu hooldusperedest ja kriisihooldusperedest. Oma südantsoojendava loo räägivad kriisihoolduspere vanemad Margit ja Kaido Karussaar. Lisaks tervitame saates ka Viljandi vallavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Heili Rohtlat ja meie oma sotsiaalkindlustusameti kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialisti Agnes Kulmarit. Kuula podcasti siit!
Teadlik vanemlus
Seekordses saates on külas MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith, kes tegeleb kasuperede nõustamisega, samuti perede ja spetsialistide koolitamisega. Avame kasuvanemlust hoopis teise nurga alt… või kas ikka on hoopis teine? Meie arust võiks seda osa võiks kuulata KÕIK lapsevanemad! Saates Jane räägib teadlikust vanemlusest, meie kõigi vajadustest, traumadest ja kiindumusest nii, et tuleb suur tahtmine oma lapsele veelgi parem lapsevanem olla. Kuula podcasti siit!
Täiesti uus – lapsendaja vanemahüvitis!
Räägime olulistest muudatustest – alates 1. aprillist 2022 saavad senisest paindlikumat lapsendaja vanemahüvitist ja -puhkust kasutada nii lapsendaja- kui ka hoolduspered. See annab lapsendaja- ja hoolduspere vanematele vaba aega tööst, et lapse perre tulekul uue olukorraga kohaneda ja üksteist tundma õppida, mis omakorda aitab perel rajada tugev vundament ühisele edasisele elule. Usume, et muudatus julgustab inimesi mõtlema kasuvanemlusele ja annab peredele rohkem kindlustunnet ning tulevikus saab rohkem lapsi kasvada hoolivas ja armastavas peres. Saates on muudatusi tutvustamas sotsiaalministeeriumi nõunik Merlin Murumets ja meie asendushoolduse nõunik Nadežda Leosk. Kuula podcasti siit!
Loe lisa: Lapsendaja vanemahüvitis – uus vanemahüvitise liik, mida võivad taotleda ka hoolduspered.
Emadepäeva eri
Sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingu emadepäeva erisaates jagavad oma kogemusi emad 𝐀𝐧𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐑𝐚̈𝐢𝐦, 𝐈𝐧𝐧𝐚 𝐊𝐥𝐚𝐨𝐬 ja 𝐊𝐫𝐢𝐬𝐭𝐢𝐧𝐚 𝐁𝐮𝐫𝐛𝐚, kelle lapsed on sündinud südames. Saates vestlevad nendega meie asendushoolduse nõunik ja ema 𝐍𝐚𝐝𝐞𝐳̌𝐝𝐚 𝐋𝐞𝐨𝐬𝐤 ning saatejuht 𝐒𝐢𝐫𝐥𝐞 𝐁𝐥𝐮𝐦𝐛𝐞𝐫𝐠. Saade läks eetrisse 13. mail 2022. Kuula podcasti siit!
Isadepäeva eri
Sotsiaalkindlustusameti podcasti külalisteks on neli isa isa, kel on lisaks bioloogilisele vanemlusele olemas ka kasuvanemaks olemise kogemus – kas lapsendajana või hoolduspere vanemana. Kuula podcasti siit!
Hoolduspere kui võimalus pakkuda kodu lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes
Selles podcastis räägivad Sirle Blumbergiga asendushooldusest sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse peaspetsialistid Aasa Rohtla ja Eve Mänd. Eestis on ligi 800 last, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Põhjused on erinevaid. Õnneks on meil palju hoolivaid peresid, kes on sellisel juhul avanud oma südame ja koduukse lastele. Ometi on asendushooldust vajavaid lapsi kordades rohkem. Aasa ja Eve jagavad ka enda kogemust hooldusperedega ja hoolduspereks saada soovijatega. Kuula podcasti siit!
Elise ja Normani hoolduspereks saamise lugu
Elise ja Norman jagavad, kuidas sündis nende pere otsus saada hoolduspere vanemateks. „Kui tekkisid mõtted lapse saamisest, siis kaalusime ühe variandina kohe hoolduspereks hakkamist. Kaks ja pool aastat tagasi kohtusime oma lapsega esimest korda, ta oli siis kaheksa-aastane. Pereks sulandumine oli mitmejärguline protsess. Mesinädalate periood läheb paari nädalaga üle ning uute piiride kehtestamise periood oligi kõige raskem. Lapsel on sünnikodust tulenevalt omad toimetulekumehhanismid ja kujutlus maailmast. Tema puhul tähendas see, et ta oli harjunud, et selleks, et teda kuulataks, tuleb võimalikult kõvasti karjuda. Ja nii ta siis aina karjus, ja meie rääkisime rahulikult, kuni ta hakkas lõpuks vaikselt aru saama, et karjumine ei vii kuhugi. Mõned kuud oli sellist kõige raskemat aega, edasi hakkas minema tasapisi paremaks.“ Kuula podcasti siit!
Igal lapsel on oma lugu
Igal lapsel on oma kasvamise lugu – kasvab ta siis oma sünniperes või armastab teda kasupere. Vanemlus on keeruline ja vahel juhtub nii, et ei teata, kuidas edasi minna. Kui ise ei tea ega oska, siis on igati normaalne küsida abi. Asendushoolduse teemalises podcastis vestleb Sirle Blumberg pere- ja paariterapeut Meelike Saarnaga koolitus- ja nõustamisfirmast Parem Elu. Kuula podcasti siit!
Asendushooldus
Lapse parim kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Kahjuks ei ole aga kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Mida tähendab asendushooldus ja kuidas saada hoolduspereks? Ehk on ka sinu südames ruumi lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes? Kuula podcasti siit!
