KKK ehk korduma kippuvad küsimused

Kui oled mõelnud hoolduspere vanemaks saamisele, siis sul on tõenäoliselt palju küsimusi. Siin on mõned, mida meilt on kõige rohkem küsitud.

Kes võib saada hoolduspere vanemaks?

Hoolduspere vanemaks võib saada isik, kes:

on teovõimeline ja iseseisvalt toimetulev
on täisealine
elab püsivalt Eestis
omab lapse kasvatamiseks vajalikke isikuomadusi
omab vähemalt keskharidust
vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele*
läbib Sotsiaalministeeriumi tunnustatud täienduskoolituse – PRIDE-i eelkoolituse
on läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolse hindamise ja ettevalmistamise

Potentsiaalselt hoolduspere vanemalt ei tohi olla perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või piiratud; teda ei tohi olla kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt ning tal ei tohi olla sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.

_{*Isik ei või olla karistatud või sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni ja lastepornoga seotud, raske isikuvastase süüteo, alaealise suhtes vabadusevastaste süüteo, perekonna ja alaealiste vastu või alaealise suhtes rahvatervisevastaste süüteo toimepanemise eest, sh tapmine, mõrv ja lapse tapmine.}

Kas ma saan ise otsustada, kui kauaks ma tahan, et laps minuga jääks?

Hoolduspere saab olla kas pika- või lühiajaliselt. Pikaajalise hoolduse puhul tähendab see tihtipeale lapse kasvatamist kuni tema täisealiseks saamiseni. Lühiajalise hoolduse puhul seab lastekaitsetöötaja üldjuhul ajavahemiku, mil laps hooldusperes kasvab. Samas võib see aeg ka lapse peres olles muutuda. Kõik sõltub olukorrast – millistel põhjustel on laps perekonnast eraldatud; kui kaua on vaja toetada lapse sünniperekonda, et laps saaks perre naasta ning kas see on üldse võimalik; kas valmistatakse ette lapse lapsendamist jm. Hoolduspere vanemana ei saa sa ise otsustada, kui kauaks laps hooldusele jääb. Hoolduspere vanemana võtad sa enda vastutusele hoolitseda lapse eest nii kaua kui see on vajalik.

Mida mina vanemana saan teha?

Selleks, et aidata kaasa lapse tervenemisele, traumade lahendamisele ja normaalsele arengule, on kõige tähtsam püüda pakkuda lapsele stabiilset ja püsivat elukeskkonda (ideaalsel juhul perekonda), kus lapsel oleks võimalik luua turvalisi kiindumussuhteid.

Laps vajab abi elus läbi elatud traumade tähenduse mõtestamisel ja traumadega seotud emotsioonide reguleerimisel ning tal on vaja aru saada, kuidas traumad tema elu mõjutavad. Vanemate või hooldajate toetav ja lohutav juuresviibimine on lapsele suureks abiks ja võimaldab tal seda rasket protsessi läbi käia.

Last tuleb aktsepteerida sellisena nagu ta on ning lapsele tuleb ka kinnitada seda, et teda aktsepteeritakse ja hinnatakse sellisena nagu ta on, nii tema tugevuste kui arenguvajadustega. See aitab lapsel tõsta tema enesehinnangut, kogeda õnnestumist ja tulla toime tagasilöökidega.
Oluline on olla lapsele olemas!

Kas ma saan eelnevalt kohtuda lapsega, enne kui ta kolib minu juurde?

Enne lapse perre paigutamist on väga oluline, et pere ja laps omavahel tutvuksid. Lastekaitsetöötaja korraldab lapse ja pere kohtumised. Kohtumistel saate küsida kohaliku omavalitsuse (KOV) spetsialistilt lapse kohta täiendavat infot ja luua lapsega kontakti. Lapse ja pere omavahelisel sobivusel on oluline, et KOV-i spetsialist selgitab välja lapse arvamuse (arvestades lapse küpsust ja arengutaset) tema perre paigutamise kohta. Selleks, et laps saaks oma arvamust kujundada ja avaldada, tutvub ta perega, nende elukohaga, saab pereliikmete kohta vajalikku teavet.

Üldjuhul püütakse lapse ja hoolduspere vahelist kontakti luua järk-järgult. Kõigepealt toimub lühiajaline kokkusaamine hooldusperega lapsele tuttavas keskkonnas, seejärel küllaminek hoolduspere juurde koos lastekaitsetöötajaga, siis võib-olla mõni selline tegevus, kus laps viibib mõne tunni üksinda koos hoolduspere vanematega. Kui kohtumised on läinud ladusalt ja muljed lapse jaoks positiivsed, siis tehakse juba mõnepäevased viibimised hoolduspere juures. Kõik oleneb sellest, mida laps ise arvab, kuidas ta end hooldusperes tunneb, kuivõrd on ta valmis järgmiseks sammuks – hoolduspere juures püsivalt elamiseks.

Samas on ka praktikaid, kus laps paigutatakse koheselt pärast sünniperest eraldamist hooldusperre ja eelnevaid kohtumisi ei toimu. Mõningatel juhtumitel võib see olla vajalik, kui last ei soovita paigutada vahepeal mujale ajutisele hooldusele (nt asenduskodusse), et lapsele ei peaks lisatraumat tekitama.

Kas ma saan hooldusperena ka rahalist toetust?

Lapsele on isiklike kulude katteks ette nähtud keskmiselt 240 eurot kuus ning vähemalt 2880 eurot aastas, mida maksab hooldusperele lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Lapse isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, riietuse, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise ja ravikulusid jm*. Isiklike kulude katteks eraldatav summa võib olla ka suurem ning sõltub iga konkreetse lapse vajadustest.
Samuti toetab kohalik omavalitsus hoolduspere vanemat igakuiselt vähemalt poole miinimumpalga ulatuses. Omavalitsus on perega tihedas kontaktis, hindab koos perega lapse vajadusi ning toetab last ja kogu peret vajalike teenuste ja toetustega. Hoolduspere vanemat võib toetada ka suurema summa ulatuses ning seda otsustab kohalik omavalitsus (KOV) vastavalt oma soovidele, võimalustele, hooldusele paigutad lapse eripärale (nt suure hooldusvajadusega või personaalset nö üks-ühele teenust vajav laps) või muule hinnatud vajadusele. Hoolduspere toetamise põhimõtted sätestatakse KOV-i poolt tema õigusaktides.
Hooldusperet toetab KOV selle lapse eest, kelle ta perre paigutas. Seega kui tekib olukord, kus perel on hooldada eri KOV-idest pärit lapsed, kujuneb pere toetamine erinevate KOV-ide maksete kaudu. Toetamise kohustus on seotud lastega, kes on paigutatud hooldusperre, toetuse maksmise kohustust ei teki pere enda kuni 14- aastaste ja täisealiste hooldust vajavate liikmetega.
Hoolduspere vanemal on õigus saada lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust.
Lisaks makstakse hooldusperes kasvava lapse puhul ka kõiki teisi perehüvitisi nt lapsetoetust, lapserikka pere toetust ja vanemahüvitist. Lisaks pakub riik hoolduspere vanematele nii tasuta ettevalmistust (PRIDE eel- ja põhikoolitusi) ning tugiteenuseid nii hoolduspere vanemaks saamine eelselt kui ka järgselt. Praegu pakutakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel peredele tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist, grupinõustamist, supervisiooni, mentorlust, telefoni- ja internetinõustamist.

_{*Tuleb arvestada, et KOV eestkostjana ning teenuse korraldajana peab suutma vajadusel tõendada lapse isiklikeks kulutusteks makstud vahendite jõudmise lapseni ning vahendite kasutamise lapse isiklike kulude katteks. Seadus ei sätesta, mil moel peab KOV selle kohta andmeid koguma ning üldjuhul lepitakse kulude tõendamine kokku teenuseosutaja ja KOV-i vahel sõlmitud lepingus.}

Kuidas mu enda lastele mõjuvad hooldusperre tulnud lapsed?

Kui perre lisandub laps, mõjutab see tervet perekonda ning ei tohi unustada, et see on suur muutus peres juba elavatele lastele. Kuna perega liituv laps toob kaasa uusi kombeid ja käitumismustreid, siis nii hoolduspere vanemad kui peres juba olevad lapsed võivad sellega seoses kogeda erinevaid stressoreid. Pere olevad lapsed võivad tunda:

suuremat vastutustunnet (eriti kui perega liitub noorem laps);
vanemate vähenenud tähelepanu;
ebaõiglustunnet, kui vanemad kasutavad perre lisandunud ja bioloogiliste laste peal erinevaid distsiplineerimismeetodeid;
kaotuskogemust. Kuna peredünaamika muutub, kogevad peres elavad lapsed ka kaotust (privaatsuse, vabaduse, oma asjade, aja, võimaluste ja tähelepanu kaotust). Kaotust kogevad nad ka siis, kui on tegemist lühiajalise hooldusega ning perre lisandunud lapsed liiguvad perest ära.

Seega on väga oluline, et juba peres elavate lastega räägitaks ausalt ja avatult ning seletataks nii täpselt kui võimalik võimalikest keskkondlikest ja korralduslikest muudatustest perekonnas, mis kaasnevad uue pereliikme tulekuga. See traumeerib vähem juba peres olemasolevaid lapsi ning aitab vähendada katkestuse riski.

Kus ja millal kohtuvad lapsed enda päritoluperega?

Lapse ja tema suhete toetamiseks bioloogilise perekonnaga on olemas erinevaid viise. Üks väga oluline viis asendushooldusel viibiva lapse perekonnasidemete toetamiseks on kohtumised lapse bioloogilise perekonnaga. Kohtumised peavad lähtuma lapse huvidest ja võivad toimuda vajadusel kolmandate osapoolte juuresolekul. Lapse ja tema sünnipere kohtumised võivad toimuda, kas omavalitsuse
ruumides, hooldus- või eestkostepere kodus, bioloogiliste vanemate kodus, sugulaste kodus või kuskil neutraalses kohas (park, mänguväljak, kohvik). Külastuste plaan tehakse lastekaitsetöötaja eestvedamisel lähtuvalt lapse ja pere vajadustest ning koostöös erinevate osapooltega.

Kohtumised bioloogilise perekonnaga on asendushooldusel viibiva lapse jaoks perekondlike sidemete ja suhete toetamise peamine vahend, kuid alati ei ole see kahjuks võimalik.

Mida saan teha lapse päritolu toetamiseks, kui laps ei saa kohtuda oma sünniperekonnaga?

Kui laps ei saa oma sünnivanematega kohtuda, siis on väga oluline toetada lapse päritolu ja tema suhteid lähedastega teisel viisil. Last toetab:

lapsega tema perekonnast ja päritolust rääkimine,
lapse bioloogilise perekonna meenutamine lugude ja piltide kaudu, fotode olemasolul säilitades neid lapse eluraamatus*,
lapse varasema elukoha ja kogukonna külastamise võimaldamine lapse parimatest huvidest lähtudes,
lapsel piltide joonistamise võimaldamine oma sünniperele,
lapsega kaasa tulnud ning bioloogilise perekonna poolt antud esemete säilitamise ja austamise kindlustamine,
lapse emakeele, traditsioonide, usuelu jm toetamine,
lapse sünniperekonda viisakalt ja austusega suhtumine.

_{*Eluraamatut võib nimetada lapse varasemaja praeguse elu mälestuste kogumiks. Eluraamatuks võivad olla fotoalbum, väljalõigete album või lihtsalt kokku köidetud üksikud lehed. Eluraamat on hea koht, kus talletada lapse perre tulemise lugu, fotosid, joonistusi, autasusid jms. Samuti saab seal säilitada tunnistusi, lemmikloomade fotosid, postkaarte, kirju, panna kirja naljakad ütlemised jm.}

Mis siis, kui mured kasvavad üle pea ja ma tunnen, et ei saa hakkama?

See on täiesti normaalne, et vahel tekib tunne, et enam ei jaksa. Oluline on siinkohal küsida abi!

Vanematele on alati abiks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, kelle tööülesandeks on laste ja perede nõustamine, informeerimine ning väljakutsete lahendamise koordineerimine. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja teab, millised abistamisvõimalused pere kodukohas olemas on (nt teenused ja toetused). Vestluse käigus selgitab ta välja lapse ja pere vajadused ja ootused ning soovitab sellest lähtuvalt võimalikke lahendusi. Lastekaitsetöötaja teeb koostööd ka teiste erialade spetsialistidega (näiteks arstide, õpetajate, psühholoogide, politseiga jt spetsialistidega).

Lisaks on igal perel nii enne kui pärast lapse perre võtmist võimalik saada erinevat tuge. Tuge saab näiteks mentorlusest, psühholoogilisest individuaalnõustamisest ja grupinõustamisest. Võimalik on saada infot ja abi ka telefoninõustamise teel Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse infotelefonil 655 1666 ning internetinõustamist e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee. Lisaks on peredel võimalik saada ka toetamiseks ja arendamiseks koolitusi.

Ära karda abi küsida, abi küsimine näitab sinu tugevust ning seda, et sa hoolid oma lastest ja perest!

Mis vahe on lapsendamisel ja lapsele hoolduspereks olemisel?

Hoolduspere kasvatab oma perekonnas teistest vanematest sündinud last lapse seaduslikuks esindajaks oleva kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel ja hoolduspere vanem ei ole lapse seaduslik esindaja. See tähendab, et suuremad last puudutavad otsused (nt kooli vahetamine, reisimine) tuleb teha koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaistetöötajaga. Igapäevased kasvatusalased otsused on pere enda teha. Pere eesmärgiks on pakkuda lapsele või lastele turvalisi, püsivaid ja toetavaid kasvutingimusi ning võimaluse kasvada perekonnas. Samas tuleb arvestada, et lapsel säilivad sidemed sünniperekonnaga, kui see ei kahjusta tema heaolu ning ka võimalus sinna naasta. Pere roll on last selles protsessis toetada.

Laps on hooldusperes kas lühi- või pikaajaliselt. Lühiajaliselt paigutatakse laps hooldusperre üldjuhul siis, kui on lootus, et lapse sünniperekonda on võimalik nii toetada, et lapse vanemad saavad tulevikus lapse kasvatamisega ise hakkama. Laps paigutatakse hooldusperre pikaajaliselt siis, kui laps ei saa kasvada oma sünniperekonnas, kuid erinevatel põhjustel ei saa või ei ole lapse huvides tema lapsendamine. Pikaajaliselt hooldusperes olevad lapsed on üldjuhul perekonnas kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Lapsendamine on protsess, mille käigus võtab isik endale vanemlikud õigused ja kohustused teistest vanematest sündinud lapse üle, tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis on tingimusteta, tähtajatud ja pöördumatud. Lihtkeeli võrdub see bioloogilise lapse ja lapsevanema õigusliku suhtega ning lapsega seotud otsused on pere enda teha.

Lapsendamiseks vabu lapsi väga palju ei ole, seega on hoolduspere vanemaks olemine hea võimalus olla vanem teistest vanematest sündinud lapsele, kes vajab kodu ja perekonda.

Vaata ka: Kas sinu südames on ruumi? Ülevaatlik infomaterjal hoolduspere vanematele, lapsendajatele ja eestkostjatele

Sotsiaalkindlustusamet Tarkvanem

KKK ehk korduma kippuvad küsimused

Teemakohane

Hoolduspere vanem: tugigrupist saab jõudu – isegi lihtsalt kuulates

Ratastoolis tüdruku hoolduspere: alguses kartis ta väga, et äkki viiakse ta jälle kuhugi ära

Esmakordselt sai „Eestimaa uhkuse“ tiitli kriisihoolduspere

Kas sa sobid kasuvanemaks?