Avaleht / Laps on pereootel / Tugiteenused kasuperedele

Tugiteenused kasuperedele

On väga oluline, et pered, kes kasvatavad teises peres sündinud lapsi, ei jääks oma küsimuste või muredega üksi ning saaksid õigeaegselt vajalikku tuge. Kasuperede tugigrupid on mõeldud nii hooldus-, lapsendaja- kui ka eestkosteperedele.

Mis saab siis, kui laps on juba perre jõudnud?

Oled astunud suure ja tähtsa sammu – saanud kasuvanemaks. See teekond võib tuua palju rõõmu, aga ka küsimusi ja keerulisi hetki. Sa ei pea nendega üksi olema.

Kui vajad abi lapse kasvatamisel, tuge keerulistes olukordades või lihtsalt kedagi, kes kuulaks ja mõistaks, oleme sinu jaoks olemas. Sotsiaalkindlustusamet koos tugiorganisatsioonidega toetab kasuvanemaid, eestkostjaid ja lapsendajaid kogu teekonna vältel.

Tugiteenuseid saavad kasutada ka peret toetava lähivõrgustiku liikmed (näiteks vanavanemad, tädid ja onud), et ühiselt last paremini mõista ja toetada.

Pakume psühholoogilist nõustamist, praktilist tuge ning võimalust jagada kogemusi teiste kasuvanematega.

Kasuvanematele on abiks järgmised tugiteenused:

Peretoetaja –  stabiilne ja pikaajaline tugi kasuperele

Kasuvanemaks hakkamine on suur ja südamega tehtud samm. Enamasti on see rõõmurohke teekond, vahel aga täis ootamatusi ja keerulisi hetki. Just siis ongi peretoetaja abiks – et aidata kohaneda, mõista ja leida parimaid lahendusi.

Peretoetaja on vaid ühe telefonikõne kaugusel. Ta võtab sinuga regulaarselt ühendust, tuleb sinu juurde, kuulab, nõustab ja toetab. Olgu teemaks lapse käitumine, suhted sünniperega, koostöö võrgustikuga (omavalitsus, lasteaed, kool, arst) või lihtsalt soov kellegagi rääkida – peretoetaja on olemas. See on siiras, asjatundlik ja inimlik tugi igale kasuperele. Peretoetaja hoiab perega sidet aasta jooksul pärast lapse perre tulekut. Vajadusel on peretoetaja abi võimalik kasutada ka hiljem – ka siis, kui laps on juba aastaid peres olnud. Enim kasutavad teenust hoolduspered ja eestkostjad, eriti vanavanemad, kes kasvatavad oma lapselapsi. Sa ei pea üksi hakkama saama – abi on olemas!

Kogemusnõustamine – tugi ja nõu kasuvanemalt kasuvanemale

Kasuvanemaks olemine toob kaasa küsimusi ja olukordi, mida teised alati ei mõista. Just selleks ongi kogemusnõustamine – tugi ja nõu inimeselt, kes on ise olnud samas rollis: lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem. Ta on valmis kuulama, nõu andma ja toetama.

Pere saab kogemusnõustaja poole pöörduda alati, kui vajab sarnaste kogemustega inimest, kellega asju arutada. Sageli piisab ühest või kahest vestlusest – olgu telefoni, veebi teel või kohtudes –, et leida vajalikku tuge ja kindlustunnet. 

Psühholoogiline nõustamine – professionaalne abi kasuvanematele

Kui olukord vajab sügavamat ja põhjalikumat lähenemist, on võimalik saada abi ka psühholoogilt. Psühholoogi roll ja tööviis erinevad kogemusnõustaja omast.

Kogemusnõustaja jagab oma isiklikke kogemusi ja praktilisi nõuandeid. Psühholoog seevastu keskendub kasuvanema tunnetele, käitumismustritele ja suhete dünaamikale. Ta aitab paremini mõista lapse käitumise sügavamaid põhjuseid ning leida teaduspõhiseid lahendusi.

Psühholoog kasutab nõustavaid ja teraapilisi meetodeid, et toetada kasuvanema emotsionaalset heaolu ja aidata mõista lapse psühholoogilisi vajadusi. Samuti aitab ta taastada enesekindlust ja tugevdada suhet lapsega, et see oleks turvaline ja toetav mõlemale poolele.

Tugigrupid – ühine toetus ja mõistmine

Kasuperede tugigrupid pakuvad toetavat keskkonda, kus jagada oma kogemusi, leida lahendusi ja saada jõudu teistelt kasuvanematelt ning ekspertidelt. Kohtumised toimuvad iga kuu Eesti eri paikades ja veebis. Siin saad rääkida, kuulata ja küsida nõu nii teistelt kasuvanematelt kui ka grupi juhilt. Kõik on oodatud! Muresid ei pisendata, rõõme jagatakse ühiselt ning õhkkond on soe ja julgustav. Vaata ülalt tugigruppide ajakava ja pane ennast kirja!

Grupinõustamine

Tegemist on teenusega, millega toetatakse perede toimetulekut, arendatakse vanemlikke oskusi ja pakutakse juhendatud arutelu peresid puudutavatel teemadel. Grupinõustamisel osalejatelt ei eeldata isiklike kogemuste jagamist, kohtumiste eesmärk on suurendada osalejate teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimekust. Vaata ülalt tugigruppide ajakavast grupinõustamisi ja pane ennast kirja!

Kui oled kasuvanem ja vajad tugiteenuseid:

Teenuste saamiseks võid pöörduda nii tugiorganisatsiooni kui ka sotsiaalkindlustusameti poole, kuid esmalt tuleb sul täita taotlus, mille leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: Kasuperede toetamine | Sotsiaalkindlustusamet. Pärast SKA poolset otsuse saamist, saad hakata tugiteenuseid kasutama.

Küsimuste puhul või teenuste saamiseks võta julgelt ühendust sotsiaalkindlustusametiga:

Katriin Hein
Perede tugiteenuste peaspetsialist
katriin.hein@sotsiaalkindlustusamet.ee
53 936 428

… või tugiorganisatsioonidega:

Vaata videot:

Tugi iseseisvat elu alustavatele noortele

Tugiisikuteenuse eesmärk on aidata asendushoolduselt lahkuvaid noori iseseisvalt hästi toime tulema. Teenus aitab noorel sujuvamalt üle minna asendushoolduselt iseseisvasse ellu ning vältida võimalikke ohtusid.

Teenus on mõeldud noorele, kes

  • lahkub asendushooldusteenuselt või perekonnast eestkostelt järelhooldusteenusele või iseseisvasse ellu (nii asenduskodus/perekodus, hooldusperes/perekonnas hooldamisel kui perekonnas eestkostel elanud noored)
  • on asendushooldusel olles jäänud lapseootele või emaks saanud

Noor võib, kuid ei pea olema samal ajal järelhooldusteenusel.

Rohkem infot järelhooldusteenuse kohta leiad Noorte toetamine ja järelhooldus | Sotsiaalkindlustusamet.

Järelhooldusteenuse arendamist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2021–2027 TAT „Laste ja perede toetamine“ vahenditest.

Teemakohane