Lapsendamissaladus võib kaduda – õigus teada oma päritolu on inimõigus
Sugugi kõik lapsed ei kasva üles bioloogiliste vanematega. Mõnel lapsel tuleb oma tee leida teistsuguses peres – seal, kus teda oodatakse ja armastatakse ning kus talle antakse uus võimalus. Lapsendaja ja lapsendatu vahel samaväärne põlvnemissuhe kui bioloogilises peres, kehtivad samad õigused ja kohustused. Siiski peab igaühel olema õigus teada, kust ta tegelikult pärineb. See teadmine on inimese identiteedi osa. Just sellele põhimõttele tuginebki justiits- ja digiministeeriumis töös olev seaduseelnõu, mille eesmärk on kaotada lapsendamissaladus. Õigus teada oma päritolu ei ole kapriis ega uudishimu – see on inimõigus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab eraelu puutumatuse põhiõiguse, mille lahutamatu osa on inimese identiteet, sealhulgas tema minevik. Samuti annab põhiseaduse § 19 igaühele enesemääramisõiguse, mis hõlmab õigust teada, kes on tema vanemad. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab lapse õigust teada võimaluste piires oma bioloogilisi vanemaid ja sugulasi ning kohustust austada tema identiteeti.
Mis on lapsendamissaladus ja miks see praegusesse aega enam ei sobi?
Kehtiv õigus peab lapsendamissaladuse eesmärgiks lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitset ning soovimatute sekkumiste vältimist. Aja jooksul on seda tõlgendatud liiga jäigalt ja konservatiivselt. Praegu saab laps lapsendamisest teada vaid siis, kui vanemad otsustavad sellest talle rääkida. Kui nad seda ei tee, ei pruugi laps kunagi teada saada, et tal on kusagil bioloogilised vanemad, vanavanemad või õed-vennad.
Isegi kui lapsendajad räägivad lapsele tõtt, ei saa too oma bioloogiliste vanemate kohta infot nende nõusolekuta. Nii võib täiskasvanud inimene, kes on tundnud kogu elu, et tema loos on midagi puudu, jäädagi vastuseta. Paljud on oma lapsendamisest kuulnud juhuslikult – sugulase, interneti või kõrvalise inimese kaudu. Mõni ei saa sellest teada kunagi. Selline süsteem ei vasta enam praegusele väärtusruumile, kus tähtsaks peetakse avatust, teadlikkust ja enesemääramist.
Varjamine teeb haiget
«Kõige hullem pole saladus ise, vaid see, et seda hoitakse minu eest,» ütles üks täisealine lapsendatud naine, kes sai oma päritolu kohta teada alles kolmekümnendates eluaastates. Tema sõnul ei olnud šokk mitte see, et ta on lapsendatud, vaid see, et vanemad olid aastaid hoidnud seda tema eest saladuses.
Lapsendamissaladus jätab jälje. Teadmatus võib segada inimese enesemõistmist, tekitada tunde, et midagi on temas «valesti» või «puudu». Teadmatus oma eluloo kohta võib tekitada segadust ja kahjustada lapse enesekindlust. Aga kui laps saab kasvada teadmises, et tema lugu on eriline, see pole häbiasi, paneb see aluse tugevale enesehinnangule. Vanemate ausus on lapsele parim kingitus.
Uurimused on näidanud, et kui lapsendamise teemal avatult suheldakse, aitab see lapsel elus paremini toime tulla ja tõstab tema enesehinnangut. Sotsiaalkindlustusamet ja lapsendajate tugiorganisatsioonid on aastaid julgustanud vanemaid rääkima lapsega tema päritolust. Küsimus ei ole enam kas rääkida, vaid kuidas ja millal.
Mõistagi pole see lihtne vestlus. Mõni vanem kardab, et laps saab haiget või hakkab otsima oma bioloogilisi vanemaid. Kuid kogemused on näidanud, et ausus ei lõhu peret, vaid tugevdab usaldust. Laps ei hülga vanemaid selle pärast, et nood talle tõtt räägivad, aga võib nad hüljata, kui saab tõe teada kelleltki teiselt.
Liigume avatuse poole
Seaduses plaanitavate muudatuste eesmärk on ajakohastada lapsendamissaladusega seonduvat regulatsiooni, et lapsendamine oleks avatum ja kaitseks lapsendatute õigusi ja huve. Eesmärk on suunata lapsendajad rääkima lapsele tema päritolust enne, kui ta saab täisealiseks. Täisikka jõudes kuuleb ta sellest sotsiaalkindlustusameti kaudu niikuinii ja saab ühtlasi õiguse küsida oma bioloogiliste vanemate andmeid. Alaealised saavad andmeid küsida lapsendajate nõusolekul.
Tulevikus saab lapsendatu küsida ka oma õdede-vendade ja vanavanemate kohta, aga need andmed väljastatakse ainult juhul, kui otsitavad on sellega nõus. Ja mis eriti tähtis: kõnealune seadusemuudatus annaks bioloogilistele õdedele-vendadele õiguse oma lapsendatud lähedase kohta infot küsida. Praegu seadus sellist võimalust ette ei näe.
Kas bioloogilised vanemad jäävad kaitseta?
Ei jää. Lapsendamissaladuse kaotamine ei tähenda, et bioloogilised vanemad kaotaksid oma privaatsuse. Nende andmeid ei tehta avalikuks, vaid antakse teada üksnes lapsendatud inimesele. Seega jääb lapsendamissaladus kolmandate isikutele endiselt kehtima. Ja teadmine ei tähenda kohustust kellegagi kohtuda või suhelda.
Tõsi, nii mõnelegi võib mineviku ilmsikstulek olla valus. Aga praeguses infoühiskonnas ei ole lapsendamist enam võimalik täielikult varjata: sotsiaalmeedia ja geenitestid toovad tõe sageli nagunii päevavalgele. Palju parem oleks, kui inimene saab tõe teada turvaliselt ja õigel ajal. Tähtis on märkida sedagi, et seadus ei hakka kehtima tagasiulatuvalt: enne uue seaduse jõustumist lapsendatud laste bioloogiliste vanemate andmeid ei avaldata nende nõusolekuta. Seevastu õdede ja vendade õigus teavet küsida laieneb ka varasematele lapsendamistele.
Õigus oma loole
Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi oli Eestis 2024. aastal umbes 700 alaealist lapsendatut. Nad kõik kasvavad üles oma loo sees. Kuigi see seadusemuudatus ei muuda nende lapsepõlve, annab see neile tulevikus õiguse teada, mis loo sees nad tegelikult kasvasid.
Lapsendamissaladuse kaotamine on samm inimõiguste, läbipaistvuse ja aususe poole. See on seadus, mis ütleb: «Sa ei pea elama teadmatuses. Sul on õigus teada, kes sa oled.»
Plaanitavad seadusemuudatused
- Vanematel tekib kohustus rääkida lapsele tema lapsendamisest enne täisealiseks saamist.
- Lapsendatul on õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta nende nõusolekuta.
- Bioloogilistel vendadel ja õdedel on õigus küsida sotsiaalkindlustusametilt andmeid lapsendatud lähedase kohta.
- Seadus ei hakka kehtima tagasiulatuvalt – varasemate lapsendamiste andmed jäävad kaitstuks.
Käesolev artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusrubriigis 26. oktoobril 2025. a.
Artikkel kopeeritud Lepmets & Nõges blogi postitusest.
