Ülevaade: 2022. aastal paigutati hooldusperedesse rohkem lapsi kui varem, aga uutelt peredelt tuli avaldusi vähem

26.01.2023

Hooldusperedesse paigutati 2022. aastal 52 last ehk 18 last rohkem kui aasta varem. See näitab, et kohalike omavalitsuste usaldus hooldusperede vastu on kasvanud. Uutelt potentsiaalsetelt hooldusperedelt tuli aga avaldusi 5 tükki vähem (2022. aastal 47 vs 2021. aastal 52). Esmavestlusi peeti seevastu 20 võrra rohkem kui tunamullu, seega võib väita, et huvi kasuvanemluse vastu kasvas, aga vastutustundliku otsuse tegemine võtab peredel aega. Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) jõuab ligi kaks lapsendaja- või hoolduspere avaldust nädalas ja seda polegi nii vähe.

Sissejuhatuseks statistiline võrdlustabel:

Esmavestlusi pidas sotsiaalkindlustusameti (SKA) perede hindamise tiim 2022. aastal kokku 209 potentsiaalse kasupere või -vanemaga (võrdluseks: 2021. aastal tehti esmavestlusi 189). Kõige aktiivsemad kuud esmavestluste osas olid märts, juuni ja oktoober. Märtsi suurt esmavestluste arvu (33) seostame Ukraina sõja algusega eelmise aasta veebruaris.

Esmavestlus on perede hindamise ja ettevalmistuse esimene etapp, kus pere ja perede hindaja saavad omavahel tuttavaks. Vestlused toimuvad üldjuhul silmast silma Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Pärnu või mõne muu linna SKA kontoris. Pere räägib vestlusel oma motivatsioonist ja huvist, SKA peaspetsialist tutvustab põhjalikult perede hindamise ja ettevalmistuse protsessi kõiki osi ja nende eesmärke ning selgitab millega hindamine algab ja millega lõppeb. Samuti selgitab ta peredele, kes on need lapsed, kes vajavad kasuvanemat, toob näiteid. Aitamaks perel otsustada, kas ta on avalduse esitamiseks valmis, suunatakse pere esmakohtumise järgselt iseseisvale tööle lugema ja tutvuma www.hoolduspere.ee lehega (kui nad pole seda juba varem teinud) ning kodus arutama dilemmalugude üle, mis perede hindaja kohtumisel kaasa annab.

Peale esmavestlust otsustab pere, kas esitada SKA-le avaldus, et hakata hoolduspereks ja saada vastav koolitus.

Kokku esitati SKA-le mullu 131 avaldust: 47 hoolduspere-, 43 lapsendamise- ja 41 peresisese lapsendamise avaldust. Enim avaldusi tuli Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, ka enim laste paigutusi oli 2022. aastal Harjumaal ja Ida-Virumaal. Suurem osa avalduse esitanud inimestest on sündinud 1980ndatel, aga vanim oli sündinud 1959. ning noorim 1995. aastal. Kaheksa peret märkis oma suhtluskeeleks vene keele.

Hea meel on, et oma kodu leidis 2022. aastal rohkem lapsi, kui aasta varem – see näitab, et pered on enam valmis võtma enda juurde ka suuremaid lapsi, erivajadustega lapsi, ja lapsi koos õdede-vendadega. See näitab ka, et kohalike omavalitsuste usaldus hooldusperede vastu on kasvanud ja lapsi paigutatakse peredesse rohkem.

Loomulikult ootame, et uute avalduste arv oleks suurem, et meil oleks piisavalt peresid, kes oleks valmis lapsele kodu pakkuma. Samas peab olema tegemist läbimõeldud otsusega. Pered, kes võtavad enda ellu ja südamesse teistest vanematest lapse, peavad olema oma otsuses kindlad. Kui mõelda, et meieni jõuab sisuliselt kaks lapsendaja- või hoolduspere avaldust nädalas, siis Eesti väiksust arvestades polegi seda ehk nii vähe?

Pered ise on välja toodud, et otsuse tegemistel mõjutavad neid erinevad kriisid: covid, sõda, majanduslik ebaturvalisus – kõik see paneb mõtlema, kas ma olen valmis enda perre veel ka  lapse võtma.

Vahe esmavestluste (209) ja tegelike avalduste (131) vahel on normaalne. Vahe tulebki pigem hoolduspere- ja lapsendamise huviliste arvelt (peresisesed lapsendajad üldjuhul siiski esitavad avalduse kohe peale esmavestlust).

Esmavestluse eesmärgiks on anda ülevaade lastest, kes endale peret vajavad, ootustest tulevasele kasuvanemale ja hindamisprotsessist. SKA eesmärk pole iga hinna eest avaldus kätte saada, vaid anda peredele mõtteainet, et nad saaksid objektiivselt oma ressursse ja valmisolekut kaaluda. Halvim, mis kasuperre elama asunud lapsega saab juhtuda, on see, et teda ta uues peres ei taheta ega armastata või koguni loobutakse. Vahel võib perede valmisolek ja küpsemine võtta pikalt aega, näiteks alles hiljuti esitas SKA-le lapsendamisavalduse pere, kes käis esmavestlusel 16 kuud tagasi.  On ka normaalne, et avaldust ei esitata kunagi.

2022. aasta lõpu seisuga on sobivaks hinnatud peresid registris:

  • hooldusperesid 34
  • lapsendajaid 78

Hooldusperede registris on suuremas osas pered, kel on valmisolek pigem terveks, üksikuks (äärmisel juhul kaheks) väikelapseks. Lapsed, kes otsivad endale peret on aga väga erinevaid – nad on igas vanuses, neil võib olla puue või pikaaegse varase lapsepõlvetrauma tõttu väga suur abivajadus. Seetõttu ei pruugi perede ja laste nö profiil omavahel kattuda.

Laste ja perede kokkuviimine eeldab kogumis hindamist (võimalused, mõlema osapoole valmisolek, toe saamise võimalused jne). Alati otsime lapsele sobivat peret, mitte vastupidi. Iga juhtum, iga lapse ja pere lugu on erinev. Seetõttu pole lihtsa aritmeetikaga, et paigutame asenduskodudes olevad lapsed vabadesse peredesse, midagi teha.

Väga suur roll ja võtmetähtsus, et lapsed leiaksid endale sobiva pere, on laste eestkostjatel ehk omavalitsustel. Oluline on, et sünniperest eraldatud lapsed läheksid elama hooldusperre võimalikult kiirest, samuti ei tohiks unustada ka juba asenduskodudes elavaid lapsi, vaid ka neile tuleks jätkuvalt päris oma kodu ja perekonda otsida.

SKA on siin kohalikele omavalitsustele toeks ja abiks, me aitame laste ja perede kokkuviimisel ning registrist sobivaima pere valikul, nõustame perede edasise toetamise osas läbi oma tugiteenuste.

Alati tasub proovida peret leida ka neile lastele, kelle jaoks esmapilgul tundub see võimatu. Näiteks leidis 2022. aastal oma kodu kahe pere 3 õde-venda, kes olid pikalt asenduskodus elanud ja osad lastest juba teismelised. Pere on leidnud ka puudega lapsed, haiged lapsed. Kui täna sobivat peret pole, siis võib-olla saab selline pere hinnatuks homme.

Lapsendajate registris on pered, kelle peamine motivatsioon ja soov on olla lapsevanem. Neil puudub valmisolek seista silmitsi kas või õhkõrna võimalusega, et laps naaseb sünniperre või bioloogiliste vanemate ja laste vahelise suhtluse hoidmiseks. Lapsendajate registris on pered, kes ootavad oma perre pigem koolieelikut ja tervet last.

Lapsendajate registris on palju peresid, sest lapsendamiseks vabu lapsi on Eestis vähe.  Lapsendamine eeldab, et laps on orb või ta vanematelt on täielikult hooldusõigus ära võetud. Selliseid lapsi on aga meie asenduskodudes vähe. Enamasti on laste bioloogiliste vanemate hooldusõigust piiratud. Ka siin ärgitame laste eestkostjaid ehk omavalitsusi laste hooldusõiguse staatust pidevalt üle vaatama ja vajadusel uuesti kohtusse pöörduma, seda näiteks olukordades, kus bioloogiliste vanemate ja laste vahel on side täiesti katkenud.

Mis toimus samal ajal Eestis ja maailmas

2022. aasta läheb ajalukku ka kui aasta, mil Venemaa alustas sõda Ukrainas. Eesti inimeste ebakindlust tuleviku suhtes suurendasid lisaks sõjahirmule ka inflatsioon, majanduslangus ja energiakriis. Kuhugi ei olnud kadunud ka 2020. aastal levima hakanud koroonaviirus.

2022. aastal sündis viimase saja aasta lõikes kõige vähem lapsi

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal sündimus Eestis rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 646 juurde. See on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. 1919. aastaga võrreldes on vahe ligi 7000 sündi. Sada aastat tagasi ehk 1923. aastal sündis ligi 11 000 last rohkem kui mullu.

Eesti meedias oli hoolduspere teema hästi nähtav

ERR tõi 2022. aastal sotsiaalkindlustusameti toel ETV eetrisse uue eestikeelse doksarja  “Koduteel” , mis on pühendatud sünnivanemate hoolest ilma jäänud lastele ning peredele, kes pakuvad neile kodusoojust ja armastust. ETV+ tuli aga välja „Koduteel“ venekeelse sarja teise hooajaga “Домой”. „Pealtnägija“ külalissaatejuht Ivo Linna käis jõulude eel hooldusperedel külas ja Kanal2-s oli eetris saade „Tere tulemast hoolduspereks!“.

2022. aastal jagasid hoolduspered oma kogemusi mitmes Vikerraadio „Huvitaja“ saates ning Raadio 4 eetris olnud venekeelses saatesarjas „Ребенок ищет семью“.

Intervjuud hooldusperede ja valdkonna spetsialistidega ilmusid ajakirjades Pere ja Kodu, Anne & Stiil ning Eesti Naine, samuti ajalehtedes Postimees, Õhtuleht, Pealinn ja Saarte Hääl. Kõik need lood on leitavad veebilehelt hoolduspere.ee.

Populaarseimad lood, mille loetavus ulatus mõne puhul lausa 60 tuhandeni, olid:

SKA korraldas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga kaks asendushoolduse teemalist seminari, kus osalesid teiste seas sotsiaalvaldkonna uus põlvkond ehk tudengid. Lisaks toimus mitmeid väiksemaid vestlusringe ja filmiõhtuid ­– kõik eesmärgiga inimeste südant puudutada ja kasuvanemluse teemat tutvustada.

SKA jätkas aasta varem alustatud asendushoolduse uudiskirja välja saatmist peredele ja valdkonna spetsialistidele. 2022. aastal läks välja seitse uudiskirja ja uudiskirja saajate arv kasvas aastaga ligi 700 inimese võrra (1000-lt kirjasaajalt 1780-ni).

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võib väita, et huviga hoolduspereks saamise vastu oli Eestis kõike eelnevat arvesse võttes hästi. Huvi kasvas, aga selline suur otsus nagu lapse oma perre võtmine võtab aega ja nii tähtis otsus ei tohigi uisapäisa sündida.

Teksti koostasid:

SKA lapsendaja- ja hooldusperede hindamise teenuse juht Irje Tammeleht

SKA asendushoolduse teavitustegevuse peaspetsialist Silja Oja

www.hoolduspere.ee

Teemakohane