Kas katkisest kodust tulles on võimalik terveks jääda või terveks saada? ETV doksari “Koduteel” räägib kasuvanemluse lugusid

06.12.2022

Kas katkisest kodust tulles on võimalik terveks jääda või terveks saada? 28. novembril 2022 läks ETV-s eetrisse neljaosaline saatesari “Koduteel”, mis avab asendushooldusel kasvavate laste ja nende ümber olevate täiskasvanute maailma. Sageli saavad need lood alguse katkisest lapsepõlvest, kuid pakuvad samas lootuskiirt, sest Eestis leidub suure südamega inimesi, kes on valmis sünnipere hoolest ilmajäänutele oma kodu ja hinge uksed avama.

Lastekaitse sekkub kriisidesse, kus hätta on sattunud laps, 2500 korral igal aastal. Mõnes peres on lastekaitse vahele astumine korduv. Põhjused, miks lapsed enam oma kodus elada ei saa, on vanemate ootamatu haigestumine, vägivald või hooletusse jätmine. Igal aastal tuleb seepärast oma kodust lahkuda ligemale 250 lapsel.

Üks selline laps oli Merlin, kes elas viimati oma kodus 28 aastat tagasi. Nüüd meenutab ta toonast kodu sõnadega: olin üksik ja hooletusse jäetud. Tihti andsid isegi süüa talle naabrid. Pidevad peod kodus ja ema alkoholitarbimine viisid selleni, et Merlin sattus elama turvakodusse ja sealt SOS Lastekülla.

Vaata “Koduteel” esimest osa:

 

“Kuna ma olin tavakodus kasvanud selliselt, et ma ei olnud nähtud, kuuldud ega hoitud, siis ma tegin, mis ma tahtsin,” räägib Merlin oma esimestest päevadest lastekülas, kus ta otsustas tihtilugu oma asjad lihtsalt kokku panna ja ära kolida. Muidugi jõudis ta asjadega vaid ukse taha ja mitte kaugemale.

Täiskasvanuks kasvaski Merlin SOS Lastekülas, kus leidis endale kasvatajas inimese, keda siiani emaks kutsub. Tema on Leili Uutsalu. Nad helistavad ja kohtuvad nii tihti kui võimalik.

Kui Merlini teekond kriisis kodust ohutusse elukeskkonda algas turvakodust, siis alates 2020. aastast on selliste laste aitamiseks Eestis loodud veel üks võimalus. See on kriisihoolduspere.

Oma loo rääkis saates ka Ene, kes avanud oma kodu uksed neile lastele, kes tuleb ükskõik millise ohu eest oma kodust ära viia nii kiiresti kui võimalik. Ta peab olema valmis sekkuma vaid kahetunnise etteteatamisega.

Kriisihoolduspere emana on Enel kohustus võimaldada lapsel koolis käia ja tagada laste kõik põhivajadused, nagu soe toit, riided, mänguasjad. Maksimaalselt võib selline elukorraldus kesta kuni 90 päeva. Raskematel juhtudel ka lõplike kohtuotsuste langetamiseni.

Kõige keerulisem on lapse emotsionaalne toetamine. Esimene laps, kellele Ene kodu pakkus, oli seksuaalselt kuritarvitatud. “Ta istus diivanil koos minuga ja vaikis. Nii kaua, kuni ühel hetkel ta võttis käest ja hakkas rääkima. On öeldud, et see ongi loomulik, et niimoodi käivad need asjad,” kirjeldab Ene lapsega kohtumist ja talle kinnitamist, et tüdruk on nüüd ohutus kohas.

Perekondi, kuhu hätta sattunud laps saab ajutiselt elama asuda, on praegu üle Eesti vaid kuus. Esimese paari tegutsemisaastaga on neis turvalist varjupaika leidnud 23 last. Vaja oleks selliseid peresid aga kümme korda rohkem.

Doksarja teises osas jagab oma lugu Liis, kes kasvas alates 12. eluaastast asenduskodus ja Maarja, kes kasvas oma noorema õega uues peres, koos armastava ja hooliva emaga.

Vaata “Koduteel” teist osa:

 

Alati ei saa sünnipereta jäänud lapsi juriidilistel põhjustel lapsendada. Oma kodu vajavad aga nemadki. Saatesarja “Koduteel” kolmandas osas minnakse külla kahele perele, kes on otsustanud hoolduspereks hakata.

54-aastane Timo on pärit Soomest, kuid Eestis elanud juba 24 aastat ja tegelenud siin ettevõtlusega. Viis-kuus aastat tagasi hakkas ta koos abikaasa Veronikaga neile kuuluvas jõusaalis lastekodulastele pühapäevatreeninguid tegema. “Esimene päev ma kohe mõtlesin: need on meie lapsed,” meenutas Veronika lastega esmakohtumist.

Timol ja Veronikal on endal suur kärgpere. Nende ühised lapsed on 8- ja 11-aastane tüdruk. Tütarde kasvades tahtis Veronika täita oma lapsepõlvesoovi ja võtta perre pisike poiss asenduskodust.

Soov last aidata tuli Veronikal noorukieas, sest tema enda sõbranna elas peres, kus pidev alkoholitarbimine oli pere lõhkunud. “Ütlesin emale, et võtame ta enda juurde elama. Kahjuks meil ei olnud seda võimalust,” meenutas Veronika, kuidas siis südamesõber abita jäi. Nüüd on see võimalus temal ja Timol endal. Saatuse tahtel aitasid nad ühe lapse asemel aga lausa kolme: üht poissi ja tema kahte õde.

Kuna laste vanematel on vanemlikud õigused alles, oli Timol ja Veronikal võimalus hakata hoolduspereks. Selleks tuli läbida pikad ja põhjalikud kursused, mida lõpuni ei pea kaugelt igaüks vastu. Nemad pidasid ja ülejäänud elu käib nüüd suuresti just laste rütmis.

Soov lapsi aidata oli ka Reilil ja Ivol. Kuna mõlemal on selja taga keeruline lapsepõlv, kinnitasid nad teineteisele, et loovad koos hooliva ja armastava perekonna. Lisaks bioloogilisele tütrele Luciale pakuvad nad hoolduspere lepinguga kodu ka väikesele Karole.

Hoolduspere tähendab, et neil on kohustus hoolitseda ka lapse vaimse tervise eest, käia teraapiates ja olla tema jaoks pidevalt olemas. Pere- ja asenduskodudes on palju lapsi, kelle vanemate hooldusõigus on peatatud või teatud määral piiratud. Näiteks võib selliste laste vanematel esineda tervise- või sõltuvusprobleeme ja sellega tegelemise ajal ei saa oma vanemlikke kohustusi täita. Nii on hoolduspereks olemine lapsele parim võimalus soojas peres oma pärisvanematele teise võimaluse andmiseks.

“Koduteel” kolmas osa:

 

Kõik inimesed peaksid tundma oma juuri ja teadma, kust nad tulevad. Aga mida tunneb laps, kelle sünnipere teda enam ei tahtnud või ei suutnud tema eest hoolt kanda? Kas uues ja armastavas peres on oma päris päritolu siis üldse oluline teada?

“Koduteel” neljas osa:

 

Saatejuht on Christel Karits, režissöör Hanna Šein-Meier, toimetaja Teet Teder, produtsent Olga Hartšuk, idee autorid Jevgenia Volohhonskaja ja Tatjana Gassova.

„Selle liigutava sarjaga soovime julgustada inimesi mõtlema võimalusele pakkuda hoolt ja armastust lastele, kes ei saa kasvada oma pere rüpes,” selgitab sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõunik Nadežda Leosk. Vaatajad saavad teada, milliste rõõmude ja väljakutsetega seisavad silmitsi inimesed, kes pakuvad lapsele kodu ja hoolt ning kuidas asenduskodus üles kasvanud lapsed oma elu edaspidi iseseisvalt elavad.

Kõiki doksarja “Koduteel” filme on võimalik järelvaadata ERR-i tasuta veebikanalist Jupiter.

Saated on valminud Eesti Rahvusringhäälingu ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös. Saatesarja toetab ESF-i projekt „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.