Tugiteenused kasuperedele

On väga oluline, et pered, kes kasvatavad teises peres sündinud lapsi, ei jääks oma küsimuste või muredega üksi ning saaksid õigeaegselt vajalikku tuge. Kasuperede tugigrupid on mõeldud nii hooldus-, lapsendaja- kui ka eestkosteperedele.

Mis saab siis, kui laps on juba perre jõudnud?

Oled astunud suure ja tähtsa sammu – saanud kasuvanemaks. Kui vajad abi lapse kasvatamisel, tuge keerulistes olukordades või lihtsalt kedagi, kes kuulaks ja mõistaks, oleme sinu jaoks olemas. Sotsiaalkindlustusamet koos tugiorganisatsioonidega toetab nii eestkostjaid, hooldusperesid kui ka lapsendajaid. Pakume psühholoogilist nõustamist, praktilist tuge ja võimalust jagada kogemusi teiste kasuvanematega. Kasuvanematele on abiks järgnevad tugiteenused.

Peretoetaja –  stabiilne ja pikaajaline tugi kasuperele

Kasuvanemaks hakkamine on suur ja südamega tehtud samm. Enamasti on see rõõmurohke teekond, vahel aga täis ootamatusi ja keerulisi hetki. Just siis ongi peretoe teenus abiks – et aidata kohaneda, mõista ja leida parimaid lahendusi.

Peretoetaja on vaid ühe telefonikõne kaugusel. Ta võtab sinuga regulaarselt ühendust, tuleb sinu juurde, kuulab, nõustab ja toetab. Olgu teemaks lapse käitumine, suhted sünniperega, koostöö võrgustikuga (omavalitsus, lasteaed, kool, arst) või lihtsalt soov kellegagi rääkida – peretoetaja on olemas. See on siiras, asjatundlik ja inimlik tugi igale kasuperele. Peretoetaja hoiab perega sidet aasta jooksul pärast lapse perre tulekut. Vajadusel on peretoetaja abi võimalik kasutada ka hiljem – ka siis, kui laps on juba aastaid peres olnud. Enim kasutavad teenust hoolduspered ja eestkostjad, eriti vanavanemad, kes kasvatavad oma lapselapsi. Sa ei pea üksi hakkama saama – abi on olemas!

Mentorlus – kogemusnõustamine kasuvanemalt kasuvanemale

Kasuvanemaks olemine toob kaasa küsimusi ja olukordi, mida teised alati ei mõista. Just selleks ongi mentorlus – tugi ja kogemusnõustamine inimeselt, kes on ise olnud samas rollis: lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem. Ta on valmis kuulama, nõu andma ja toetama.

Pere saab mentori poole pöörduda alati, kui vajab sarnase kogemusega inimest, kellega asju arutada. Sageli piisab ühest või kahest vestlusest – olgu telefoni, veebi teel või kohtudes –, et leida vajalikku tuge ja kindlustunnet. 

Psühholoogiline nõustamine ja supervisioon – professionaalne abi kasuvanematele

Kui olukord vajab sügavamat lähenemist, saab abi ka psühholoogidelt ja superviisoritelt, kelle roll ja töömeetodid erinevad mentorite omadest. Kui mentor jagab oma isiklikku kogemust ja praktilisi nõuandeid, siis psühholoog ja superviisor keskenduvad kasuvanemate tunnetele, käitumismustritele ja suhete dünaamikale. Nad aitavad mõista lapse käitumise sügavamaid põhjuseid ja leida teaduspõhiseid lahendusi. Psühholoog kasutab teraapilisi ja nõustavaid meetodeid, et toetada kasuvanema emotsionaalset heaolu ning aidata mõista lapse psühholoogilisi vajadusi. Superviisor kasutab analüütilisi ja reflektiivseid meetodeid, et aidata kasuvanemal teadvustada oma rolli ja suhete dünaamikat, ennetada läbipõlemist ning leida tasakaal isiklike ja vanemlikke väljakutsete vahel. Mõlemad aitavad taastada enesekindlust, et suhe lapsega oleks tugev ja turvaline.

Tugigrupid – ühine toetus ja mõistmine

Kasuperede tugigrupid pakuvad toetavat keskkonda, kus jagada oma kogemusi, leida lahendusi ja saada jõudu teistelt kasuvanematelt ning ekspertidelt. Kohtumised toimuvad iga kuu Eesti eri paikades ja veebis. Siin saad rääkida, kuulata ja küsida nõu nii teistelt kasuvanematelt kui ka grupi juhilt. Kõik on oodatud! Muresid ei pisendata, rõõme jagatakse ühiselt ning õhkkond on soe ja julgustav. Vaata ülalt tugigruppide ajakava ja pane ennast kirja!

Kui oled kasuvanem ja vajad tugiteenuseid, võta julgelt ühendust sotsiaalkindlustusametiga:

Katriin Hein
Perede tugiteenuste peaspetsialist
katriin.hein@sotsiaalkindlustusamet.ee
53 936 428

… või tugiorganisatsioonidega:

• MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti ühing, tel 5689 0150 (eesti ja vene k)
• MTÜ Teadlik Lapsevanem, tel 5624 1755 (eesti ja vene k)
• Tallinna Lastekodu, tel 5690 9770 (eesti ja inglise k), 5333 0691 (vene k)
• MTÜ Igale Lapsele Pere, tel 5332 7701 (eesti ja inglise k), 57705477 (vene k)

Vaata videot:

Aina rohkem kasuperesid leiab tee vajaliku toe ja nõuandeni

2024. aastal kasutas tugiteenuseid 387 inimest. Tugiteenused on kasuperedele tasuta ning nende populaarsus on kasvanud.

Võrreldes 2023. aastaga on kasvanud nii individuaalteenuste kui ka tugigruppide kasutajate arv. Peretoe teenust kasutas 2023. aastal 96 peret, 2024. aastal juba 115. Samuti on suurenenud mentorluse ja psühholoogilise nõustamise vajadus – kui 2023. aastal pöördus psühholoogi poole 31 kasuvanemat, siis 2024. aastal juba 50.

Kõik tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid on kasuvanemlusega seotud kas läbi töö või isikliku kogemuse. See tähendab, et nad mõistavad sinu väljakutseid ja on valmis toetama. Abi saab nii individuaalselt kui ka tugigruppides, kus saab jagada nii muresid kui ka rõõme.

Tugi iseseisvat elu alustavatele noortele

Tugiisikuteenuse eesmärk on aidata asendushoolduselt lahkuvaid noori iseseisvalt hästi toime tulema. Teenus aitab noorel sujuvamalt üle minna asendushoolduselt iseseisvasse ellu ning vältida võimalikke ohtusid.

Teenus on mõeldud noorele, kes

• lahkub asendushooldusteenuselt või perekonnast eestkostelt järelhooldusteenusele või iseseisvasse ellu (nii asenduskodus/perekodus, hooldusperes/perekonnas hooldamisel kui perekonnas eestkostel elanud noored)
• on asendushooldusel olles jäänud lapseootele või emaks saanud

Noor võib, kuid ei pea olema samal ajal järelhooldusteenusel.

Rohkem infot järelhooldusteenuse kohta leiad sotsiaalkindlustusamet kodulehelt: Noorte toetamine ja järelhooldus.

Järelhooldusteenuse arendamist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2021–2027 TAT „Laste ja perede toetamine“ vahenditest.