Laps on pereootel

Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?

Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 300 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Eesti asendus- ja perekodudes elab praegu ligikaudu 700 last.

Sünniperest lahkumine on lapse jaoks raske sündmus. Seetõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu.

Hoolduspere saab pakkuda lapsele kodusoojust ja armastust. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab ja kuidas omavalitsus teda toetab. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes samal ajal toetab lapse huvist ja vajadusest lähtuvalt tema sidet bioloogilise pere ja teiste lähedastega.

Lühiajaliselt hoolitseb kriisiolukorras lapse eest kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre kahetunnise etteteatamisega.

Eestis elab praegu 161 last ligikaudu 120 hooldusperes. Lapse tulekuks on valmis veel 24 ettevalmistuse saanud peret, aga vajadus on märksa suurem.

Hea on see, et kui varasematel aastatel pääsesid peredesse vaid väikelapsed, siis nüüd leidub hooldusperesid ka varateismelistele. Ligi 700st asendus- või perekodus elavast lapsest suurem osa ongi kümme ja enam aastat vanad lapsed.

Teksti koostas Sotsiaalkindlustusamet